Oluline Archives - Page 6 of 7

02 FEB

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika kevadel 2017. Räägib Mart Nutt

2011. aastal kirjutas ajakiri “Maailma Vaade” araabia kevadest ja sügisest, 2013 araabia talvest. Meenutame, mis tollal juhtus ja mis neist riikidest tänaseks on saanud. Kas Pakistanis ja Afganistanis on olukord stabiliseerumas? Kas Lähis-Idas on võimalik riigipiiride muutus? Millised on Süüria tulevikustsenaariumid, milline on USA käitumise võimalik kulg? Kuidas kulgevad Türgi liitlaste otsingud jne. Võimalus võrrelda, kuida kunagine Mart Nutt´i arutlus tänase kontekstiga kokku läheb. Read more about Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika kevadel 2017. Räägib Mart Nutt …

02 FEB

Erdoğani gambiit Süüria ummikus

Vladimir Sazonov, orientalist

Türgi ambitsioonika ja autoritaarse presidendi R. T. Erdoğani sõnad, et türklaste sõjalised operatsioonid lõppevad alles siis, kui 3,5 miljonit süüria pagulast, kes asuvad Türgis, saavad tagasi koju, ei kõla eriti veenvalt. Suurt usku ei tekita ka Türgi võimude väide selle kohta, et sissetungiga kurdide aladele Põhja-Süüriasse kaitseb Türgi nii oma riiki, tagab regioonis julgeolekut, ning kaitseb ka NATO lõuna piire ja et see sõjaline operatsioon olevat suunatud pelgalt terroristide vastu. Ilmselt on Türgi-Süüria piiril leidnud aset ka terroristide tegevus.

30 JAN

Süüria kodusõja ideoloogilistest manipulatsioonidest

Üllar Peterson

Süüria kodusõda pole eestikeelses teaduskirjanduses põhjalikumalt käsitletud. Üllatavalt pinnapealselt on mitmeid selle keskseid teemasis vaadeldud ka ingliskeelses teaduskirjanduses, valdav osa Süüria kodusõja-teemalisi kirjutisi on populaarteaduslikku laadi. Eriliselt ettevaatlik tuleb olla Süüria kodusõja manipuleeritud massimeediakäsitluste puhul, mille olemuse selgitamine vahetute allikate ja temaatilise teaduskirjanduse kaudu on selle uurimuse peamine eesmärk.
Read more about Süüria kodusõja ideoloogilistest manipulatsioonidest …

15 JAN

Toomas Paul: Kristlus ja muhameedlus

Kui silmitseda minevikku, võib näha, kuidas ükski formatsioon ei ole olnud püsiv. Francis Fukuyama arvas, et liberaalne demokraatia on inimkonna ideoloogilise arengu kõrgpunkt ja valitsemise ülim saavutatav tase. Ta lootis, et külma sõja lõppedes on viimaks ometi käes jäädav maailmarahu[1]. Aga ei sinnapoolegi! Kohemaid olid kohal uued konfrontatsioonid ja veri voolab hoogsamalt.

05 JAN

V.Sazonov: Nurjunud “revolutsiooni” viljad

Vladimir Sazonov, orientalist

Detsembri lõpus 2017. a Iraanis alanud rahutused on taas tekitanud nii mõneski lootusi, et midagi on selles riigis saab muuta. Revolutsiooni muidugi ei tulnud. Viimase šahhi ajal elas Iraan üle majandusliku õitsengu, mida paljud iraanlased veel mäletavad.

03 JAN

Viivi Luik: Võltssallivus uuristab pinna jalge alt inimestel, kellede tõttu maailm veel toimib

Kirjanik Viivi Luik heidab pilgu lõppevale 2017. aastale. Mis jääb eesriide taha, küsib ta murelikult.

03 JAN

Peeter Espak: Euroopat ohustab enda juurte ja kultuuri häbenemine, mitte islami invasioon

Tartu ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak, kellel on doktorikraad Lähis-Ida usundiloo alal, kinnitab usutluses Õhtulehele (küsis Andres Põld), et Euroopat ei ohusta islami invasioon, vaid pigem Euroopa enda rumalus ja kultuuriline mandumine. „Omaviha ja enda juurte ja kultuuride häbenemine või vihkamine on need faktorid, mis Euroopat hääbumiseni võivad viia,“ leiab ta.

31 OCT

V.Sazonov, U.Asi: Erdoğan – kas uus „kaliif“ ja „sultan“?

Vladimir Sazonov, Urmas Asi
Türgi taotleb vana Osmani suurriigi taastamist.

Sissejuhatus – kemalism ja Atatürk

Kui algas Esimene maailmasõda, oli Osmani suurriik kaotanud kõik territooriumid Põhja-Aafrikas ja peaaegu kõik alad Euroopas ning saanud hüüdnimeks „Euroopa haige mees“. Türgi oli selleks ajaks juba kaua kriisis olnud. Astumine Esimesse maailmasõtta tegi asja aga kordades hullemaks, sest sõda laastas Osmani impeeriumi lõplikult, andes sellele viimase hoobi. Impeerium kaotas sõja ja oli sügavas kriisis. 1920. aastal sõlmitud Sèvres’i lepingu kohaselt pidi toimuma sisuliselt Türgi jagamine. Selle järgi pidi Kreeka saama peaaegu kõik Türgi valdused Euroopas ja osa territooriume Väike-Aasias. Süüria ja Liibanon läksid lepingu järgi Prantsuse mandaadi alla, Iraak aga Suurbritannia kontrolli alla. Türgi pidi tunnistama Armeeniat kui iseseisvat riiki, pidi loodama ka iseseisev kurdide riik jne. Lepingus oli türklaste uhkusele veel palju häbiväärset ja palju seda, mida Türgi pidi loovutama (sh raha, kontroll väinade üle jne).¹

17 OCT

Pärt Presmann: Ainult tasakaalustatud käsitlustega leiab lahendused!

Pärt Presmann
TÜ Usuteaduskonna magistrant

Septembrikuus leidis Tartu Ülikoolis aset konverents pealkirjaga „Islam in Europe: Challenges of Diversity and Ways to Co-existence”, kus kahe päeva jooksul tuli teemaks nii Euroopa islamofoobia raport, religiooniõppe ja usundiloo vajalikkus ja positsioon kui ka islamiusuliste ajalugu Eestis. Ettekanded, mida jõudsin väisata olid sisukad ja hästi koostatud, kuigi peab tõdema et pigem oli tegemist ideoloogiliselt ühe kindla suunitluse esitlemisega. Read more about Pärt Presmann: Ainult tasakaalustatud käsitlustega leiab lahendused! …

04 OCT

Peeter Espak ja Vladimir Sazonov: ei islamofoobiale!

Peaaegu keegi ei vihka Euroopas kedagi seetõttu, et ta on moslem – eelkõige vihatakse ja kardetakse ühest konkreetsest islami voolust lähtuvat vägivalda ning sellele allajäämist, kirjutavad orientalistid Peeter Espak ja Vladimir Sazonov.

ISLAM.EE

Category: Oluline