Poolkuuga silmitsi!
“oluline” kategooria / rubriik esilehel suurelt ja esimesena kuvamiseks.
Paljuski on Iraani poliitika ja isoleerimine tingitud Lääne enda välispoliitilistest vigadest, kirjutab Üllar Peterson Iraani rahvusvaheline olukord 1979. aastal islamirevolutsiooniga tekkinud teokraatlik Iraani Islamivabariik, kus võimul on šiiitlikud kõrgvaimulikud ajatollad, kuulub küll maavarade poolest rikkaimate riikide hulka, seal on haritud rahvas ja ülirikas kultuuripärand ning uhke ajalugu, kuid vaevleb juba viiendat aastakümmet lääne poolt vaadatuna […]
Inshallah („kui Jumal seda soovib“, araabia k.), võib Lähis-Idast juba lähitulevikus saada Eesti ettevõtetele uus oluline eksportturg.
Selleks on astutud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt juba ka esimesi tõsiseid samme – osaleda maailmanäitusel Expo2020, panna selleks ajaks käima Tallinn-Dubai lennuliin ning avada käesoleval aastal ka suursaatkond Abu Dhabis. Kuid siiski, miks on Lähis-Ida turud niivõrd atraktiivsed Eesti ettevõtetele?
Read more about ÄP: Miks on Lähis-Ida turud Eesti ettevõtetele niivõrd atraktiivsed ? …
Vladimir Sazonov
Iraani mõju naaberriikidele ja kogu Lähis-ida regioonile on olnud alati tohutu nii poliitilises, geopoliitilises, kultuurilises, ajaloolises, kui ka religioosses aspektis. Religioon on alati mänginud Lähis-Idas väga olulist ja lausa keskset rolli. See puudutab nii poliitikat, riigikorda, ühiskonna elu ja riiklikut ideoloogiat, kuid samuti kultuuri. Nii oli 5000 aastat tagasi muistses Sumeris ja Eelamis ning Vana-Egiptuses, nii oli ka 2000 aastat tagasi, kui tegutses Jeesus ja kui tekkis kristlus, nii on ka praegu. Samas kui vaadata kaugemasse minevikku – eelkristlikusse ajastusse, siis näeme, et Iraan (Pärsia) on läbi ajaloo olnud Lähis- ja Kesk-Ida üks suurimaid, mõjuvõimsamaid ning püsivamaid riike, mille kultuur, poliitika, usundid ja ideoloogia on alati avaldanud suurt mõju teistele kultuuridele, rahvastele, riikidele ja usunditele.[1]
Read more about Märkusi võimalikest Pärsia ja teistest Vana-Lähis-Ida mõjutustest Piiblis …
Vladimir Sazonov
Sissejuhatus
Araablaste esmamainimine ajaloos leidis aset I eelkristliku aastatuhande alguses Uus-Assüüria kirjalikes allikates, perioodil alates 9. eelkristliku sajandi keskelt kuni 7. sajandi lõpuni[1], sellele järgnesid Uus-Babüloonia ajastu allikad (605-539 a eKr)[2] ja Ahhemeniidide tekstid (558-330 eKr)[3]. Lisaks kirjalikele allikatele araablased esinevad ka assüüria bareljeefidel, kuid seda küsimust käesolevas peatükis ei käsitleta.[4]
Saudi Araabia visioon 2030 tegevuskava on jagatud kolmeks sambaks, millel on omakorda spetsiifilised mõõdetavad eesmärgid. Visiooni rakendamisel ja elluviimisel järgitakse kindlalt islami väärtusi, mis ülistavad töökust, lojaalsust ning kõrgeid standardeid. LHV finantsportaal teeb Saudi Araabia visioonist lühikese ülevaate.
Plekktrummi saatekülaliseks oli tõlkija ja teoloog, kultuuri elutööpreemia laureaat Kalle Kasemaa, kellega vesteldi religioonide mõistmise olulisusest tänases maailmas.
Read more about Kalle Kasemaa: vastuseisus islamiga on kristlus määratud taanduma …
2015. aastal puhkenud pagulaskriisi ajal ja hiljem toimusid mitmed poliitilised protsessid, millest avalikkus ei osanud rääkida, sest need läksid vastuollu narratiividega, millesse uskusid võrdselt nii parem- kui vasakpoolsed jõud. See poliitika on nähtamatu, ilma et keegi üritaks seda peita. See poliitika on nähtamatu, sest see on liiga kompleksne tavalise inimese jaoks.
Read more about Ilmar Raag: nähtamatu poliitika pagulaskriisi näitel …
Euroopa inimõiguste kohus (EIÕK) on asunud seisukohale, et islamiusu rajaja Muhamedi halvustamist ei saa õigustada sõnavabadusega. EIÕK nõustus, et Austria kohtutes süüdi mõistetud naise väljaütlemised ületasid objektiivse arutelu lubatavad piirid ning seega tuleb need klassifitseerida islami prohveti suunal toime pandud solvavaks rünnakuks, mis võib õhutada eelarvamusi ja seada ohtu usulise rahu.
Read more about Euroopas ei või “usulise rahu” nimel Muhamedi või islamit halvustada? …
Heiki Suurkask
Delfi 2016
Millal esimene islamiusuline Eestis jala maha pani, me ei tea, kuid 9.-11. sajandini oli Kalifaadi hõberaha nii nõutud valuutaks, et see käibis suuremas koguses ka Eestis. Teadaolevalt on Eesti aardeleidudest leitud ligemale 5000 araabia münti, samas kui Bütsantsi münte on leitud vaid 215, väidab väljaanne Eesti koguja.
Read more about Islam Eestis: polegi nii uus asi siin kui võiks arvata …
Teisipäeval 26.06 oli Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee päevakorras raport migratsioonikriisi probleemidest Süüria naaberriikides. Oma kõnes rõhutas Riigikogu liige Jaak Madison, et tõelised põgenikud asuvadki pagulaslaagrites ja Euroopasse tulijatest enamus on majandusmigrandid. Read more about Jaak Madison migratsioonikriisi probleemidest Süüria naaberriikides …