Islamiäärmuslus on tänapäeval inimkonna suurimaid katke. Islamimaailma üks arvestatav osa on muutunud tänapäeval sallimatuks ja radikaalseks.
Paraku usufanatismi ilmingud Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Aafrikas on mõnes mõttes aga vastureaktsioon teatud tüüpi siseprotsessidele, mis on selles regioonis toimunud juba aastakümneid, kuid ka välisfaktorite osakaal on siin märgatav kasvõi Venemaa ja Lääne riikide sekkumisele Lähis-Ida siseasjadesse. Näiteks Nõukogud vägede invasioon Afganistani 1979. a. ja USA ja tema liitlaste 2003. a. sõjaline operatsioon Iraagis, Venemaa sekkumine Süüriasse alates 2015. a. ja muud taolised avantüürilised ettevõtmised, pigem lisavad õli tulle ja olukord ei parane, hoopis vastupidi halveneb.
Nn Islamiriik (ISIS), Al-Qaeda jt on saanud tuntuks kui äärmuslikud salafistlikud terroristlikud organisatsioonid. Need ja veel mitmedki teised grupeeringud kuulutasid aastaid tagasi püha sõja Läänele. Kaks ilmselt kõige tuntumat nendest rühmitustest on ISIS ja Al-Qaeda. Mõlemad on päris kurikuulsad islamistlikud terroristlikud organisatsioonid, kes on palju külvanud terrorit ja hirmu.
Islamistlik ideoloogiline baas on džihadism, äärmuslus ja ksenofoobia. Džihaadist ning sõdadest ja üldse suhtlemisest uskmatutega on Koraanis juttu korduvalt (vt nt suurad 86, 90, 92, 102, 104, 105, 107, 108 jt). Tähelepanuväärne on Koraanis suura 71, kus esineb palve Allahile hävitada uskmatud: Sest siis, kui nad elama jätad, eksitavad nad ära sinu sulased ja sigitavad ainult uskmatuid pahategijaid (Koraan, suura 71:27). Selliseid kohti kasutavadki ära islamistlikud ekstremistid nii Al-Qaedast kui ISISest. Koraanis (8:12-13) võib leida korduvalt üleskutset hävitada uskumatuid: “Ma täidan uskumatute südamed hirmuga. Raiuge neil pead maha ja kõik sõrmed otsast karistuseks selle eest, et nad hoidusid allumast Jumalala ja tema sõnumitoojale, sest Jumal on karm karistama”. Või siis näiteks veel üks koht Koraanis (2:191), mis kutsub üles tapma uskumatuid: “Tapke neid, kus iganes nendega kokku puutute, ajage nad ära paikadest, kus nad teid ära ajasid, sest eksimine on nende jaoks hullem kui surm teie käe läbi.“
Allahi võitlejate baas ehk terroristlik network
Al-Qaeda tähendab tõlkes araabia keelest „baas“. See oligi loodud kui n-ö baas, mõeldud samuti terroristide toetusvõrgustikuna, mis pidi ühendama radikaalseid moslemi võitlejaid üle terve islami maailma ning andma neile väljaõpet ja relvastust. See sai alguse 1980-ndatel, siis kui rühmitus võitles Afganistanis Nõukogude invasiooni vastu. Selle organisatsiooni üheks rajajaks oli Osama bin Laden, kurikuulus terrorist, kes 2011. tapeti USA eriüksuste operatsiooni käigus.
Kui 1989 a. nõukogude väed Afganistanist lahkusid ja 1991. NSV Liit kokku varises, polnud NSV Liit ohuks islamistide jaoks ohuks. Al-Qaeda peamiseks vaenlaseks kujunes USA.
ISIS kui „kalifaat“
Süürias ja Iraagis toimuvat jõhkrat genotsiidi, terrorit ning ususallimatust külvavad islamistid said tuntuks ISISe nime all. Nad on tegelikkuses paljuski väga küünilised pragmaatikud, mitte eeskätt ainult hullunud fanaatikud, kes justkui sooviksid ainult taastada Araabia kalifaati 7.-8. saj piirides ning minna tagasi juurte juurde, mil islami usu rajaja prohvet Muhammad ja esimesed Araabia kaliifid tõid islami relvadega Aafrikasse, Lähis- ja Kesk-Itta, seejärel Indiasse ning ka näiteks Hispaaniasse jne. Oma nii-öelda ususõja õigustamiseks kasutavad islamistid ning neid juhtivad usuliidrid Koraani.
Nn vastne Islamiriik ehk ISIS nagu ka teises islamiäärmuslased apelleerib küll paljuski prohvet Muhammadi varakeskaegsetele tavadele ja ideele, kui kunagisele araablaste ja islamiusuliste „kuldajastule“, aga samas kasutab ISIS modernset relvastust, innovaatilisi meetodeid nt psühholoogilises ja informatsioonilises sõjas oma vastaste vastu.
ISIS ja Al-Qaedas: mõningaid võrdlevaid aspekte
Kõikidel džihadistidel on kõige aluseks Koraan ja šariaat. Koraanist nopitakse välja kõige äärmuslikumad kohad ja kasutatakse neid ära oma vägivaldse ning radikaalse tegevuse läbiviimiseks ning õigustamiseks. Džihadistid kutsuvad oma toetajaid üles ususõjale ja selles toetutakse tänapäevastele ideoloogidele, aga ka Koraanile. Seda teeb nii ISIS kui Al-Qaeda.
Isegi pühakirja-rahvastel, kelle hulka kuuluvad juudid ja kristlased, pole islamiäärmuslaste silmis lootustki jõuda „õigele teele“ ja nad pole sugugi „paremad“ teistest uskmatutest, kes ei tunnista ühtegi pühakirja. Taolised kirjakohad Koraanis on islamistide jaoks ususõja vundamendiks. Ilmselt üks kõige tuntumaid panislamistlikke rühmitusi on kurikuulus islamistlik organisastioon Moslemi Vennaskond, mis loodi veel 1928. a. Egiptuses ja mis oli hiljuti Egiptuses võimul – kuni võimult kukutamiseni armee poolt 2013. a. Moslemi Vennaskonna asutaja Hassan al-Banna unistuseks oli panislamistliku kalifaadi loomine, mis pidi ulatuma Hispaaniast Indoneesiani ning al-Banna väljendas oma ideid järgnevalt: „Allah on meie eesmärgiks, Koraan aga meie õigus, prohvet on meie juht, džihaad on meie tee ning surm Allahi (Jumala) eest on meie ülim taotlus.“
Iraagi aladel tegutsevad ja vallutusi edukalt alustanud ISISe võitlejad soovivad saada oma kontrolli alla tervet Iraaki, sh Bagdadi linna, kuid laiemalt tervet islamimaailma, ehk siis kõiki maid, kus elavad moslemid. Tegemist on salafistliku äärmusrühmitusega, mille rajajaks oli jordaanlane Abu Musad al-Zarqawit (1966–2006). Teadagi pani Musad al-Zarqawi sellele liikumisele alguse 2006. a. Oluline on see, et liikumise rajamises osales tollal ka Al-Qaeda ning hiljem liitusid ISISega mitmed islamistlikud grupid. Iraagi Islamiriigi esimeseks liidriks sai Abu Omar al-Bagdadi, kes hiljem mõrvati. Hetkel on ISIS-e liider Abu Bakr al-Baghdadi, kes kulutas ennast kaliifiks.
ISIS on saanud tugevaid mõjutusi vahhabismist ja on puritaanlik, fundamentalistlik. See tugineb soovile tulla tagasi islami usu algjuurte juurde ning allutada igapäevaelu kõiges Koraanis sätestatule.
Oma suurimateks vaenlasteks peab ISIS šiiite, keda on Iraagis hetkel üle 60 protsendi, ning Iraanis valitsevat šiiitlikku režiimi. ISIS-e võitlejad ja aktivistid tegutsevad aktiivselt ka Süüria sõjatandril ja ka Iraagis, kus neil on arvukalt toetajaid. ISIS-e võitlejad üritavad laiendada Lähis-Ida oma mõjusfääri, kuid viimasel ajal ei lähe enam nii hästi kui alguses ja tundub, et nende võidukäik on lõppenud, algamas on kaotuste aeg. ISIS läks tülli kõikidega, isegi Al-Qaedaga on neil lahkehelid. Juba 2014. aasta alguses teatasid Al-Qaeda liidrid, et nad ei toeta enam ISISt. Võib öelda, et nad on nüüd konkurendid. ISIS on oma propaganda sõjas innovaatilisem kui Al-Qaeda, kasutades sotsiaalmeediat võitlejate värbamiseks, nad toodavad ka propagandafilme. Siiski just Al-Qaeda oli esimene islamistlik terrorirühmitus, kes hakkas massiliselt tootma propagandat ja kasutama oma huvides ka internetti.
Kuigi nii Al-Qaeda kui ISIS mõlemad taotlevad panislamistliku kalifaadi loomist, on nad mitme asja poolest erinevad. Esiteks juba kasvõi see, et ISIS-e ja Al-Qaeda eesmärgid on erinevad. Erinevad ka nende ülesehitus ja struktuur. Kui ISIS suutis luua kvaasiriikliku moodustise nn Islamiriigi näol (ISIS-el on oma valitsus, armee ja teisedki riigile omased jooned) ja taotleb endale füüsilist kohta Lähis-Idas, vallutades maid ja soovides saada oma kontrolli alla erinevaid alasid. Al-Qaeda seda ei tee ja pole riiki endale taotlenud. Kui ISIS-el on vaenlaseks eelkõige lähinaabrid – šiiidiid ning eelkõige šiiitlik Iraan, samuti kurdid, laiemas mõttes muidugi ka Lääs. Al-Qaeda vaenlaseks pärast NVS Liidu kokkuvarisemist ja Nõukogude-Afganistani sõja lõppu on kujunenud USA ja Lääne mõju Lähis-Idas. Seega ISIS on rohkem orienteeritud „lähivaenlase strateegiale“, Al-Qaeda aga pigem panustab „kauge vaenlase“ strateegiale. Kuigi mõlemad kasutavad hübriidsõjapidamise tehnikaid ja nippe, lisaks tavatule sõjapidamisele, kasutab ISIS ka tavasõjapidamist ja on loonud endale arvestavad relvajõud, mida juhivad endised Saddam Husseini režiimi ohvitserid. Al-Qaedal pole oma relvajõude, nagu pole ka oma riiki.
Terror kui ISIS-e propagandasõja üks relvi
Miks aga propageerivad islamistide poolt toodetavad propagandistlikud videod suuremas osas terrorit ja vägivalda?
Miks islamistid näitavad vangistatud inimeste piinamisi, peade äralõikamist ja propageerivad genotsiidi?
Vastus peitub selles, et see on väga tugev ja mõjus psühholoogiline relv ning selle abil on võimalik hirmutada inimesi ja demoraliseerida ka ISISe vastu võitlevaid üksuseid. Samas meelitavad sellised võikad videod ISISe ridadesse paadunud kurjategijaid, sarimõrvareid ja lindpriisi. Osa nendest videotest on nn sõnumid ohvri sugulastele ja sõpradele. Seal näidatakse tavaliselt moraalselt murtud, piinatud ja hirmunud inimest, kes video lõpus julmalt mõrvatakse. Sellisest võikast vaatepildist peaksid ohvri lähedased olema šokeeritud ja demoraliseeritud.
Miks islamiäärmuslus levib?
Identiteedi kriis (rahvuslik, usuline jne) on kindlasti üks põhjus mis aitab kaasa islamiäärmusluse levikule. Paraku küünilised islamiäärmuslaste ideoloogid teavad inimeste nõrgimaid külgi ja kasutavad olukorra ära.
Kuna Lääne ühiskonnas aina rohkem inimesi ei tea, millistele väärtustele peaksid nad tuginema ja kristliku kiriku roll on ühiskonnas nõrgenenud eriti viimastel aastakümnetel, siis paljud nendest inimestest on sattunud n-ö „väärtuste ja religiooni vaakumi“ . See tähendab, et nii mõnelgi neist on tekkinud identiteedi kriis ja nad ei tea, mida sellega peale hakata, mida teha, millises suunas edasi liikuda. Antud juhul võib taoline olukord olla hästi ära kasutatud äärmuslaste poolt ning just taolisele identiteedi ja väärtuste kriisis olevale sihtauditooriumile ongi suunatud ISISe ja sarnaste terroristlike äärmuslike organisatsioonide propaganda tegevus. Nimelt: islamistide ideoloogia pakub identiteedi ning sisemise maailmapildi kriisis olevatele inimestele konkreetseid ja hästi mõistetavaid ideid, väärtusi ja usku jumalasse. See on tugev ja mõjuv ideoloogiline relv infosõjas Lääne ühiskonna vastu, mis on sekulaarne ja paljuski ateistlik. Just usk jumalasse aga tähendab paljudele ka automaatselt lootust elule peale surma ning sageli just palju paremale elule paradiisis ning ka hinge päästmise võimalust. Radikaalne islamistlik teoloogia seletab ka, kuidas kõike seda on võimalik saavutada. See lihtne viis on arusaadav ning mitmed inimesed on sellega nõus liituma.
ISIS-e poolt oli loodud hästi toimiv narratiiv ISISe võitlejast kui „kangelasest“ ja „märtrist“. See narratiiv on ligitõmbav mitmete inimeste silmis nii Euroopas, kui Aafrikas ja Aasias. Seega arvestatav hulk inimesi on astunud ISISe ridadesse, et olla võitleja või nö „märter“ – teisisõnu enesetaputerrorist. ISISe propaganda räägib oma võitlejatest kui „Allahi võitlejast“. On loodud kuvand omamoodi romantilisest ja idealiseeritud kangelasest, revolutsionäärist, jumala märtrist. Samuti esitatakse islamistlike ekstremiste kannatajatena ja jumala tahte läbiviijatena. ISISe propaganda näitab, et nende nn „teod“ on justkui Allahi käsk ja õigustatud kõrgemate jõude poolt. ISISe võitleja on samuti nn „puhas pattudest“, kuna ta ju võitleb amoraalsusega, ateismiga, väärtusetusega ehk kõige sellega, mida Lääne ühiskonnas leidub piisaval määral. Lisaks meelitab taoline kuvand „mässavast Jumala võitlejast“, „kangelasest“ ligi nii mitmeidki tütarlapsi, kellele sellised isikud tunduvad atraktiivsetena ja romantiliste kangelastena. Lisaks lubatakse islamistlikele terroriristidele teispoolsuses igavest naudingut – neid hakkavad ümbritsema imekaunid neitsid jne. Psühholoogiliselt väga ebastabiilsed ja mitte just kõige parema intellektuaalse ja sotsiaalselt kehva taustaga inimesed (kuid mitte alati), sageli need, kellel on ilmselged psüühikahäired, on kergeim saak islamistlikule propagandale.
