Eesti moslemi kogukonnas käärib korralikult. Kuigi islamiusu teema on maailmas pingetest nagunii laetud, siis Eesti moslemid tekitavad neid endale juurde. «Radar» rääkis loo Eesti moslemite juhtide võimuvõitlusest ja mis on selle tagajärjed.
«Peaimaam ei suuda inimestega väga suhelda, ta pole väga suhtlemisaldis inimene,» ütleb Eesti moslem Lembi.
«Kas liider suudab kogukonnas panna ennast kuulama ja olla juht,» nimetab võtmeküsimusena kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp.
«Kui inimesed tahavad valida kellegi teise, siis lahkun rõõmuga,» annab Eesti moslemite peaimaam Ildar Muhhamedšin märku, et ta ei pea tingimata juhtima kui on paremat alternatiivi usujuhi kohale.
Lembi ei vasta ilmselt ühelegi moslemi stereotüübile. Islamiusu võttis ta vastu viis aastat tagasi, kui oli lugenud palju islami kohta ning leidnud, et paljud põhimõtted sobivad talle. Näiteks ka palju poleemikat tekitanud naismoslemite keha kinni katmine.
«Keha varjamine on selle põhimõttega, et siis ei vaadata, et tal on ilusad juuksed, lokid või kenad kurvid. Siis vaatad rohkem, milline on inimene seespoolt,» kirjeldab üht talle meeldivat põhimõtet Lembi.
«Kunagi kui ma hakkasin rohkem islamisse oma nina toppima, siis üks mu väga pikaaegne sõbranna ütles, et ta ei julge minuga enam rääkida, sest ta ei tea, mida mida ta tohib mulle öelda või ei tohi. Ja see tegi nii haiget. Mina olen ju ikka mina,» selgitab Lembi, et usk ei muuda inimest.
Timur Saripov on põlistatarlasest Eesti pensionär. Tema vanemad tulid kahekümnendatel Eestisse. Niisiis on Saripov moslem juba sünnist saati. Saripov on Tallinnas, aadressil Keevise 9 asuva islami keskuse majajuht ja asjaajaja. «See on palvemaja ja kultuurikeskus. Mošeed on tavaliselt minarettidega, neid meil pole,» rääkis Saripov.
Sedasama Keevise tänava keskust on kohalikud moslemid kasutanud parema puudusel mosheena, kus viiakse viis korda päevas läbi palvusi. «Alles hiljuti sai tehtud siin siseremont. Üks araabia vennas värvis seinad ilusaks. Asjad, mis siin on, on toodud annetustena Saudi-Araabiast,» ütleb Saripov.
Üllatuslikult peab peaimaam Muhhamedšin just neid kahte inimest oma põhilisteks rivaalideks. «Seda laimu levitavad Lembi ja Saripov. Need kaks inimest tõepoolest seda teevadki,» ütleb imaam.
Muhhamedšin on sündinud ja kasvanud Eestis. Usuasja käis ta õppimas Saudi-Araabias. Ta on Eesti moslemite peavaimulik 2003. aastast. Kuni 2015. aastani nautis ta rahulikult peaimaami hüvesid. Siis aga tõstis pead kogukonna siseopositsioon ja nad kaebasid peaimaami peale. 2016. aasta novembris esitas keskkriminaalpolitsei talle kahtlustuse koguduse raha omastamises.
Kuigi Keevise tänava keskuses on imaamil oma kabinet, siis selle uks on suurema osa ajast suletud. 2015. aasta kevadel tegi nn siseopositsioon uue, keskust haldava MTÜ, kuhu peaimaami ei kaasatud. Nii kaotas riigi tähtsaim moslem reaalset, käega katsutavat võimu nii inimeste kui kogukonnas liikuva raha üle. Pärast probleemide kuhjumist võttis peaimaam Tallinna linnalt rendile kontoripinnad Narva mnt 38 asuvas hoones. Sinna on planeeritud usbekkide, bashkiiride, kirgiiside ja teiste rahvaste kultuuriseltsid.
Niisiis soovib Muhhamedšin rajada uut keskust, kus hakkaks töötama ja käima talle ustavad inimesed.
Allikas: Postimees.ee
