20.06.2017 kaitses doktorant Helen Geršman Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö teemal “Teekond juhtivterroristist džihaadi eestkõnelejaks. Usāma ibn Lādini sõnumite retooriline analüüs” (“From Terrorist Leader to Voice of Ǧihād. A Rhetorical Analysis of Usāma ibn Lādin’s Messages”)
Töö juhendajaks oli Tallinna Ülikooli professor Otto Jastrow,
Oponentideks olid Frank Weigelt (Bergen´I Ülikooli dotsent) ja Michael Lecker (Jeruusalemma Heebrea Ülikooli professor).
Väitekiri analüüsib Usama bin Ladeni retoorika tagamaid ja olemust ning avab sellega seonduvalt rohkelt seniteadvustamata ja läbiuurimata vaatenurki ja arusaamu.
Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur, orientalist ja teoloog Ph.D. Peeter Espak annab tööle väga positiivse hinnangu:
“Helen Geršmani doktoritöö on esimene Eestis kaitstud tõeliselt professionaalne ja maailmatasemel teaduslik arabistikaalane väitekiri. Professor Otto Jastrowi Eestis läbi viidud õppe- ja teadustöö on hoolimata meie kitsastest oludest ja provintslikust teadussüsteemist tasapisi loonud meile kohapeale oma arabistide koolkonna alged”.
Väitekirja eestikeelne kokkuvõte
Minu doktoritöö “Teekond juhtivterroristist džihaadi eestkõnelejaks. Usāma ibn Lādini sõnumite retooriline analüüs” (“From Terrorist Leader to Voice of Ǧihād. A Rhetorical Analysis of Usāma ibn Lādin’s Messages”) peamiseks eesmärgiks on uurida Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini (UBL) kirjalikke ja suulisi sõnumeid nende retoorilisest aspektist. Selleks olen valinud retoorilise analüüsi meetodi nii nagu seda on kirjeldanud oma teostes Roland Meynet, kes on uurinud piibli retoorikat ja Michel Cuypers, kes uuris koraani kompositsiooni. Retooriline analüüs põhineb eeldusel, et eksisteerib eraldi semiidi retoorika, mis on erinev KreekaRooma retoorikast. See meetod on leidnud laiemat rakendust just piibli uuringutes, kuid araabiakeelsetel tekstidel on seda veel vähe proovitud.
Doktoritöö koosneb kahest suuremast sisupeatükist. Eimene peatükk kajastab UBL’i elulugu ja baasideid ning teine uurib juba täpsemalt UBL’i sõnumeid jagunendes UBL’i sõnumites tsiteeritud allikaid käsitlevaks alapeatükiks ja retooriliseks analüüsiks. Kõik peatükid on seatud olema toeks retoorilisele analüüsile. UBL’i elulugu näitab teda isikuna, kes vastas džihaadi kutsele kõigepealt Afganistanis NL’i vastu ja seejärel laiendas frondi piiri kogu maailmale. Selle arengu keskmeks oli UBL’i isiklik kogemus, kui Saudi Araabia võttis vastu Ameerika Ühendriikide abi Iraagi vastu 1991.a. Samuti lubas Saudi Araabia USA’l ehitada sõjalised baasid Araabia poolsaarele. Seda nägi UBL’s ühest küljest alandusena ja teisest küljest pühaduseteotusena. UBL elas oma globaalse džihaadi idee järgi võideldes isiklikult erinevatel frontidel Afganistanis ja Sudaanis ja korraldades terrorirünnakuid teistes maailma paikades.
Tema enda elulugu on džihaadi võitleja eeskujuks, mis on andnud tema sõnumitele juurde sümboolset kapitali muutes veenvaks tema retoorilist visiooni. See sümboolne kapital ise baseerub traditsioonilistel islami tekstidel ja nendest tulenevatel kaasaegsetel allikatel, mis on aluseks järgmises peatükis käsitlust leidvatele UBL’i ideedele.
Ma jagasin UBL’i baasideed kolmeks suureks teemaks— islamiriik, vaenlaneja džihaad. Tema sõnumite peamiseks eesmärgiks on veenda islami kogukonda idividuaalse džihaadi vajalikkuses ja legaalsuses, et võidelda vaenlase vastu, kes on tunginud islami maailma südamesse ja ahistab muslimeid mujal maailmas ning see võitlus saab lõppeda ainult siis, kui kogu vastuhakk on hävitatud ning maailma valitseb vaid Allāh ja šariaat. Vaenlasena näeb UBL oma sõnumites USA’d, kes on rajatud baasid Saudi Araabiasse ja seega ka tunginud islami kõige pühamasse kohta; Iisraeli, kes on rajanud teiseusulise riigi islami maaaladele; kaasaegseid islamimaailma valitsejaid, kes on lasknud vaenlasel seda kõike teha. Oma sõnumites UBL tsiteerib erinevaid klassikalisi allikaid nagu koraan, hadiithid, erinevate islami õpetlaste teosed ja luule. Kõike, mida ta ütleb, ta ka põhjendab läbi tsitaatide eelmainitud allikatest. 252 Illustreerimaks tema ideid ja viisi, kuidas ta ehitab üles oma kõnesid tõlkisin ka täielikult kolm tema sõnumit—baasideede peatüki sissejuhatuseks tõlkisin UBL’i džihaadi deklaratsiooni aastast 1998; retoorilise analüüsi aluseks võtsin 2002. a 28. märtsil ilmunud teksti; ja hea näitena tema pikemast suulisest kõnest, kus kõik UBL peamised ideed jälle välja joonistuvad, tõlkisin 2006. a 24. aprillil ilmunud kõne, mille olen lisanud käesoleva töö lisasse. Samuti olen koostanud UBL’i sõnumite kataloogi, et joonistuks välja, kui lai on reaalselt tema sõnumite korpus. Samas olen veendunud, et mul pole õnnestunud kätte saada kõiki tema sõnumeid, eriti neid, mida ta koostas 1980ndatel ja 1990ndatel, sest neid levitati kassettidel islamimaailmas.
Minu uurimuse peamiseks eesmärgiks oli eristada ühe valitud UBL’i sõnumi kompositsiooni tasemed vastavalt retoorilise analüüsi põhimõtetele. Tasemed Meynet’ ja Cuypersi järgi on ‘term’, ‘member’, ‘segment’, ‘piece’, ‘part’, ‘passage’, ‘sequence’, ‘section’, ‘book’, mis liigituvad vastavalt tekstile omasele sümmeetriale kõige madalamast tasemest kõige kõrgemani. Analüüsi tulemusena saan öelda, et UBL’i sõnum vastab ühele sektsioonile (‘section’), mis koosneb kolmest jadast (‘sequence’). Kaks esimest jada on näited kontsentrilisest kompositsioonist (konfiguratsioon ABCxC’B’A’) ja kolmas jada vastab konfiguratsioonile ABB’. Sektsiooni konfiguratsioon on ABA’. Iga jada on iseseisev moodustades mõttelise terviku. Sellest tulenevalt esimest kahte oleks võimalik lisada ka mõnele teisele UBL’i sõnumile. Ainult kolmas jada vastab sisuliselt sõnumi teemale. Teise jadad peegeldavad pigem UBL’i ideid üldiselt. See võib tähendada, et UBL’il oli valmis tekstilõike, mida kasutada, kui mõnda sündmust oli vaja kiiresti kommenteerida. Semiidi retoorika põhimõtete juures õnnestus mul sisse tuua ka klassikalise araabia retoorika mõistestikku ja võtteid, kuid mitte veel piisavalt. Seega leian, et läbiviidud analüüs ei tähista lõppu, vaid on alguseks uurimusele, mis vaatleb, kuidas põimuvad semiidi retoorika alused klassikalise araabia retoorika mõistestiku ja võtetega. Käesoleva uurimuse akadeemilise väärtusena näen läbi viidud retoorilist analüüsi kaasaegse araabiakeelse teksti peal, mida toetavad arutlust leidnud teemad eelnevates peatükkides. Praktilisemaks väärtuseks pean UBL’i sõnumite kataloogi koostamist, kolme tema sõnumi täielikku tõlkimist ja kindlasti on retoorilise analüüsil tulnud näited abiks, et mõista UBL’i sõnumite mõju araabia keele kõnelejate seas, kes tunnevad ühisosa kui mitte läbi jagatud vaadete, siis läbi araabia retoorika.
