Miks süüdistab Saudi Araabia väikest Katari islamistide toetamises, kirjutab Vladimir Sazonov, TÜ Vana-Lähis-Ida uuringute vanemteadur. Jääb mulje, et tegu on lavastatud üritusega, saudidel on pikaajaline soov näidata Dohale, kes on Pärsia lahe piirkonnas tegelik peremees.
Katari kriisi põhjusi on mitmeid, sh süüdistused terrorismi toetamises ning sekkumises araabia maade riikide siseasjadesse; Katari on süüdistatud islamiäärmusluse toetamises, ja seda korduvalt. Seda on teinud juba president Obama administratsiooni aegne USA asepresident J. Biden, kes süüdistas Katari ja Saudi Araabiat islamiäärmusluse toetamises. Dohat on süüdistatud Al-Qaeda ja ISISe toetamises jne.
Bahrein süüdistab Katari, et Doha justkui üritas tekitada kahju Bahreini julgeolekule, sekkus Bahreini siseasjadesse ja toetab terrorismi ja grupeeringuid, mis on seotud Iraaniga. AÜE ja Egiptus teatasid, et diplomaatiliste suhete katkestamise Katariga põhjustas Katari toetus Al-Qaedale ja ISISele, et Doha olevat toetanud terrorismi Siinai poolsaarel, sekkunud riikide sisseasjadesse. Egiptus süüdistab Dohat selles, et Katari telekanal Al Jazeera toodab valeuudiseid ja on justkui seotud Egiptuses keelatud Moslemi Vennaskonnaga.
Üks peamine süüdistaja on siiski Saudi Araabia. Samas pole Saudi Araabia ja teisedki Pärsia lahe riigid kaugeltki priid islamiäärmusluse patust. Näiteks Al-Qaeda rajaja bin Laden oli pärit Saudi Araabiast. Saudi Araabia on andnud rahalist toetust Süüria kodusõjas osalevatele sunni äärmuslikele islamistidele jne.
Katar ja Lähis-Ida
Katari ellujäämise strateegia keerulises Pärsia lahe regioonis on paljuski üles ehitatud headele suhetele USA ja ilmselt ka Iraaniga. 1990 okupeeris S. Hussein Kuveidi ja see lõppes Husseini lüüsaamisega, kuid lõpliku hoobi andsid Husseini režiimile USA ja tema liitlased sõjalise operatsiooni käigus 2003. aastal. See pani Katari muretsema, sest Katar on olnud ümbritsetud sõjakate ja ebastabiilsete naabritega. Katar on laveerinud Iraagi, Saudi Araabia ja Iraani vahel ning pärast Iraagi tasalülitamist Iraani ja Saudi Araabia vahel. Katar on otsinud koostöövõimalusi nii Iraani kui Iisraeli ja USAga, hoolimata sellest, et Iraan ja Iisrael on pikaajalised vaenlased ja et Washingtoni ja Teherani suhted on olnud vaenulikud alates 1979. aastast, mil Iraanis tulid võimule šiiitlikud islamistid. See oli murettekitav kogu Pärsia lahe regiooni riikide jaoks.
Katari head suhted Iraaniga ärritavad konservatiivset Saudi Araabiat, sest saudid on Teheraniga juba aastakümneid teravas vastasseisus, mis on tuntud kui Pärsia lahe külm sõda.
Teiseks, araabia kevade ajal, mille viljad osutusid mürgiseks, oli Katar aktiivne rahutuste toetaja araabia maades ning seda pole unustatud. 2011 ärgitas Doha Araabia Liigat toetama NATO sissetungi Liibüasse.
Kolmandaks oli Katar juhtiv riik Araabia Liiga riikide seas, kes kehtestas sanktsioone Assadi režiimi vastu. Liibüa «revolutsioon» ja Süüria sunniitlik vastupanu Assadi režiimile on saanud toetust Dohast.
Neljandaks ärritab Saudi Araabiat asjaolu, et Katar üritab ajada aina rohkem iseseisvat poliitikat, mida võib seostada 1995. aastal Kataris šeik Hamad bin Khalifa Al Thani (1995–2013) võimuletulekuga. Enne seda oli Katar Saudi Araabia protektsiooni all. Doha hakkas mängima iseseisvat rolli ja saudid said tunda, kuidas endine «vasall» libises neil käest.
Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik märkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse blogis (12.07) õigesti: «Katari iseseisev välispoliitika oli pidevalt pinnuks silmas Saudi Araabiale, kes Iraani vastanduses on samm-sammult proovinud oma mõju piirkonnas konsolideerida. Nii näiteks peatati otsustavalt revolutsioon Bahreinis, tungiti sisse Jeemenisse ja toetati Egiptuse armeed viimase riigipöörde ajal. Nüüd proovitakse kärpida Katari tiibu, mis araabia kevade järgselt end liiga laiali ajasid.»
Viiendaks ei näe Saudi Araabia, olles USA liitlane, midagi head selles, et Katar neid ei usalda, kuna Katar sõlmis Washingtoniga 1995. aastal militaarkoostöö lepingu ja võõrustab enda juures USA õhuväelasi. Osaliselt on see tingitud Katari kartusest Iraani ees. Varem oli ohuks ka Saddam Husseini Iraak, kuid pärast 2003. aastat on põhiline oht Katari jaoks Saudi Araabia, kellel on regiooni üks suuremaid armeesid ja kelle kaitsekulutused on meeletult suured.
Need asjaolud võivadki olla põhjuseks, miks Ar-Riyāḑ süüdistab Katari äärmuslike islamistide toetamises. Saudide küünilisus ei ole kunagi seganud ajamast neil oma poliitilist joont väga pragmaatiliselt – nende ihaldus on saada regiooni esiviiuliks ja tõrjuda eemale Iraani mõjusfääri.
Nüüd kui Saudi Araabia ja AÜE blokeerivad kaupade liikumist Katari ja Katar ei saa maismaa kaudu enam midagi, on Katar sattunud patiseisu. Sellega üritatakse Katarile näidata, kus on ta koht ja et ta sõltub naabritest, eriti Saudi Araabiast. Katarile tuletatakse meelde kõik varasemad patud (islamiäärmusluse levitamine, ei ole unustatud ka sõprussidemeid Iraaniga jne). Jääb mulje, et tegu on lavastatud üritusega, ja Saudi Araabiale võib kuuluda oluline roll, sest saudidel on pikaajaline soov näidata Dohale, kes on Pärsia Lahe piirkonnas tegelik peremees.
