Üllar Peterson
Süüria kodusõda pole eestikeelses teaduskirjanduses põhjalikumalt käsitletud. Üllatavalt pinnapealselt on mitmeid selle keskseid teemasis vaadeldud ka ingliskeelses teaduskirjanduses, valdav osa Süüria kodusõja-teemalisi kirjutisi on populaarteaduslikku laadi. Eriliselt ettevaatlik tuleb olla Süüria kodusõja manipuleeritud massimeediakäsitluste puhul, mille olemuse selgitamine vahetute allikate ja temaatilise teaduskirjanduse kaudu on selle uurimuse peamine eesmärk.
Süüria kodusõja puhul võib täheldada nelja suuremat ideoloogilist manipulatsiooni. Esiteks Süüria relvastatud ülestõusu alguse 2011. aasta kevadel manamine rahumeelseks rahvarevolutsiooniks. Teiseks Süüria Rahvusliku Koalitsiooni olemuse ja selle islamistlike eesmärkide mahavaikimine ning selle määratlemine läänelike väärtuste kandjana. Kolmandaks Vaba Süüria Armee kohandamine demokraatiastandarditele vastavaks. Neljandaks ideoloogiliseks manipulatsiooniks on režiimivastaste “inimõigusorganisatsioonide” poolt teadliku valeinfo levitamine, eesmärgiga kutsuda esile lääneriikide otsene sekkumine mässuliste toetuseks, kellest valdava osa moodustavad tõsimeelsed sunniidid. Selgelt avaldusid sellised manipulatsioonid 2016. aasta Aleppo sündmuste kajastamisel.
Nende nelja islamistide mahitatud manipulatsiooni tulemusel toimib sisuliselt Süüria ilmaliku valitsuse vastane sunniitlike islamistide ja läänemaailma massimeedia liidusuhe.
Sissejuhatus
Juba seitsmendat aastat lõõmab viimase sajandi üks suuremaid Lähis-Ida tragöödiaid Süüria kodusõja näol. Selle julmust ilmestavad miljonid riigisisesed pagulased, purustatud infrastruktuur ja nüüdseks ligemale pool miljonit hukkunut. Samas näitab Süüria kodusõja absurdsust läänemaailma silmakirjalik, kuid samas kindlameelne poolte valik ühe suure pahe (islamism) kasuks teise pahe (idamaine sekulaarne türannia) ees.
Lääs on Süüria kodusõjaga seoses omaks võtnud islamistide käibele toodud neli suuremat ideoloogilist manipulatsiooni.
Esiteks on islamistidel õnnestunud Süüria kodusõja alguses toimunud relvastatud sunniitlike moslemite ülestõus manada lääne auditooriumile türanniavastaseks rahumeelseks rahvarevolutsiooniks.
Teiseks on islamistid avalilkkust edukalt eksitanud mässuliste eksiilvalitsusena toimiva Süüria Rahvusliku Koalitsiooni (SRK) olemuses ja eesmärgis.
Kolmandaks on käibele lastud kujutelm aastatel 2011 – 2014 eksisteerinud Vaba Süüria Armee (Free Syrian Army, FSA) n-ö mõõdukast olemusest, kuigi selle organisatsiooni sisuline eesmärk oli šariaadi kehtestamine Süürias, mida sageli püüti saavutada terroristlikke meetodeid kasutades.
Neljandaks on Süüria režiimi vastustavate, nime poolest küll inimõigusorganisatsioonide, sisult aga islamismi edendavate trickster´ite langenute statistikat mängitades loodud kujutelm “oma rahvast tapvast Süüria režiimist”.
Neid nelja manipulatsiooni kasutavad Süüria režiimi vaenavad lääneriigid omakorda edukalt ära, et põhjendada valitsusvastaste mässuliste rahastamist. Süüria mässulisi kujutas lääne meedia aastaid mõõdukatena, samas teadlikult nende olemust varjates ja nende eesmärkidega trikitades.
Ülalnimetatud manipulatsioonide tulemusel on sekulaarsest läänemaailmast saanud üks Süüria islamistide suurimaid liitlasi.
Neid nelja ideologiseeritud manipulatsiooni vaadeldakse alljärgnevas kirjutises peamiste allikate kaudu, milleks on sündmusi vahetult kajastanud massimeedia (peamiselt inglise ja araabia keelne), ent ka temaatilised teadusartiklid ja -monograafiad.
Kõik neli ideoloogilist manipulatsiooni on kergesti leitavad Süüria sündmusi käsitlevas ajakirjanduses ja teaduskäsitluses, samas on võimalik manipulatsioonid ümber lükata selle sama ajakirjanduse ja teadustööde abil. Süüria sündmuste vahetu meedia- ja teaduskajastus moodustab hinnalise alusallikalise väärtuse, mille korrastamisega ühtlaseks käsitluseks pole veel tegeletud.
Ajakirjanduse puhul võib täheldada tendentsi, et 2011. aasta alguses ei saadud Süürias toimuvast aru ning seega ei kajastatud sealseid sündmusi ideologiseeritult. Järgmistel aastatel hakkas massimeedia üha rohkem looma ideoloogilisest narratiivi n-ö. headest mässulistest ja halvast režiimist: 2012. aastaks minetati faktipõhine käsitlus ideologiseeritud käsitluse kasuks ning Süüria sündmuste kajastamisel said valdavaks teadlikud manipulatsioonid teatavate teemade mahavaikimisega (nt mõõdukate islamistlik olemus ja islamiäärmuslaste kuriteod) ja samas teiste teemade ebaproportsionaalse rõhutamisega (Süüria valitsuse aktsioonid mässuliste vastu).
Ajaloolise perspektiivi teke nõuab aega. Vaid artikli esimeses alapunktis käsitletud teemast (Süüria ülestõus algus 2011) on nii palju aega möödas, et see on jõudnud ka teadusmonograafiatesse. Peamisi neist on ka selles kirjatöös kasutatud ning osades ilmneb selge ideoloogiline kallutatus, manipuleerides sündmuste vahetute kirjeldustega.
Teiste alapunktide teemad asetsevad lugejale ajaliselt lähemal, vaid paari-kolme aasta kaugusel, ja pole veel vormitud kujul teaduskäibesse jõudnud. See info “lebab” veel uurijat oodates korrapäraseks käsitluseks vormimata kujul uudisteagntuuride jooksvates teadetes ja sündmusi vahetult kajastanud massimeedia andmekogudes. Võimlik on ka see, et mõned Süüria kodusõja teemad, nagu Vaba Süüria Armee ja Süüria Rahvuslik Koalitsioon, on läänelike väärtuste kandjale sellise pettumuse allikas, et teaduslikult ei taheta neist asjadest vähemalt preagu rääkida – nendest kahest viie aasta tagusest teemast pole viimastel aastatel ilmunud ühtegi arvestatavat teaduslikku uurimust.
Lugeja peaks ka meeles pidama asjaolu, et selles uurimuses sätestatu ei kattu vähemalt osaliselt käibetõeks saanud käsitlusega “halvast” Süüria režiimist ja “headest” mässulistest, millisel kontseptsioonil puudub teaduslik alus ning millele on siinkirjutaja esitatud vastuväited dokumenteeritud viidetega umbes kolmesajale sündmusi vahetult käsitlenud allikale.
Loe uurimustööd lähemalt siit (varem avaldatud ajakirjas Sõjateadlane):
SÜÜRIA KODUSÕJA IDEOLOOGILISTEST MANIPULATSIOONIDEST
