Vladimir Sazonov, EURUS mõttekoda, orientalist
Kaadrite “puhastused” orientaalses despootias
26. veebruari öösel 2018. a. andis Saudide kuningas Salman bin Abdulaziz Al Saud välja dekreedi, millega vallandas oma riigis asesiseministri, sõjaväe peastaabi ülema, erru saadeti ka Saudi Araabia õhuvägede ülem. Kuningas Salmanil on selleks kõik volitused, kuna ta on samaaegselt riigi peaminister, kahe püha mošee hoidja (araabia k Khādim al-Ḥaramayn aš-Šarīfayn) ning Saudide kuningakoja ametlik pea jne. Sisuliselt on Salman absoluutne despoot, riigi poliitiline ja usuline juht, kelle võim on peaaegu piiramatu ja kes võib teha mida tahab.
Tegemist on üpris jõhkra valitsejaga, kelle võimule tulekuga on riigis märgatavalt kasvanud surmanuhtluste arv, leidnud aset šiiitide jt usuliste rühmituste tagakiusamine. 2. jaanuaril 2016. a toimus šiia liidri Nimr Baqir al-Nimr hukkamine, mis viis selleni, et Iraani ja Saudi Araabia niigi keerulised suhted katkesid. Salman on samuti jõhker suhtluses opositsiooniga, mida ta surub maha julmal moel – näiteks 2015. a. kinnitas apellatsioonikohus otsuse, et Ali Mohammed Baqir al-Nimr (sünd. 1995) peab olema hukatud ristilöömise läbi vaid selle eest, et ta osales 2012. a. demonstratsioonis nn Araabia kevade raames Saudide režiimi vastu. Siin ei lugenud ka see asjaolu, et 2012. a. oli ta veel alles alaealine. Ali Mohammed Baqir al-Nimr on hukatud šiia liidri Nimr Baqir al-Nimri sugulane.
Saudi Araabia on korduvalt sekkunud ka teiste riikide asjadesse (nt Jeemeni ja Süüria kodusõtta), importinud radikaalset džihadismi ja toetanud terrorismi, mh olles al-Qaeda rajaja Osama bin Ladeni kodumaa. Kõik see teeb Saudi Araabia valitsusest ühe kõige hullema inimvastase režiimi.
Kuningas Salmani otsus sõjaväe juhtide osas ei tundu olevat pelgalt tujuka ja jõhkra vanamehe kius, vaid tegu on vägagi pragmaatilise sammuga. Kuigi need vallandamised Saudide sõjaväe ja riigijulgeoleku juhtkonnas tunduvad ootamatud, pole need sugugi nii üllatavad. Tasub pidada silmas ka seda, et need pole esimesed taolised juhtumid Saudide riigis, kus korraga lastakse lahti terve hulk tippametnikud. Teadagi on Saudide kuningakoja teinud “puhastusi” riigi eliidis, sh kuninglikus perekonnas ja riigijuhtkonnas varemgi – näiteks üks viimaseid taolisi suuremaid “puhastusi” leidis aset alles hiljuti 2017. a. novembris, mil kuningas Salman bin Abdulaziz Al Saud andis käsu vahistada 11 printsi, vallandada ja arreteerida rea ministreid ja endiseid ministreid ning ärimehi, esitades neile süüdisusi korruptsioonis ja kavatsedes neilt ära võtta 800 miljardit dollarit.
Samas erinevus 2017. a. novembri sündmustest seisneb kasvõi selles, et vallandatud kindralid nagu peastaabi ülem Abdul Rahman bin Saleh al-Bunyan polnud seekord arreteeritud või muul moel represseeritud – nad olid määratud enam-vähem väärikatele ametikohtadele ning nad saavad endiselt riigilt head palka.
Kuid millised olid need põhjused, mis ajendasid Saudide kuningat Salmani vallandama ja saatma erru tippsõjaväelasi?
Põhjus nr 1: Poja ja tulevase kuninga tuleviku nimel
Kuna järgmiseks Saudide riigipeaks peab saama Salmani 32-aastane poeg kroonprints Mohammad bin Salman bin Abdulaziz Al Saud, kes on samal ajal esimene asepeaminister, kaitseminister ja oma isa kuningas Salmani järeltulija, siis kuningas Salman teeb kõik, et poja valitsemine oleks tulevikus kindlustatud ja võim baseeruks tugevatel alustel. Selleks on vaja eemaldada mittelojaalsed ja kahtlased elemendid. Salman on juba üsna eakas – ta on 82-aastane ning ta kardab oma pesamuna pärast soovides igati kindlustada oma poja Mohammadi tulevikku, tugevdada tema võimu ja positsioone nii riigisiseselt kui ka välispoliitilisel areenil. Seega sõjaväe tippjuhtide väljavahetamine on kindlasti osa suuremast kroonprints Mohammadi võimu kindlustamisest tulevikuks, kuid see pole loomulikult ainus põhjus. Salmani püüdlustes kindlustada oma poja tulevikku võib näha vana traditsioonilist Lähis-Ida despootide poliitikat, mida rakendasid nii Araabia kaliifid, Osmani impeeriumi sultanid kui ka muistsed Lähis-Ida ainuvalitsejad. Siin võin tuua ühe näite – 7. saj eKr valitsenud jõhkra Uus-Assüüria suurkuninga Asarhaddoni nn Pärilusjärgluse Leping, kus on kirjas: „Tulevikus ja igaveseks peab olema jumal Aššur su jumal ning Aššurbanipal peab olema su isand“, ehk siis Asarhaddon nõudis oma vasallidelt, et nad tunnistaksid ta poega Aššurbanipali kui tulevast isandat ja oleksid talle truud.
Põhjus nr 2: võimuvõitlus kuluaarides
Saudide riigis käib mõnes mõttes ju siseriiklik võimuvõitlus. Saudide suguvõssa kuulub palju printse ja on palju potentsiaalseid tahtjaid saada järgmiseks valitsejaks. Kui Mohammad saab kuningaks, võib ta sattuda ohtu, sest rühm printse Saudide perekonnast võib hakata õõnestama tema positsioone. Seetõttu tahab kuningas Salman nende kardinaalsete sammudega (ärimeeste ja printside vahistamine, sõjaväe juhtkonna vallandamine jne) ilmselt parandada nii Saudide riigi kui ka oma vereliini prestiiži, mis on viimasel ajal kannatada saanud (mh Jeemeni kodusõja tõttu) kui ka kindlustada poja tulevikku.
Põhjus nr 3: uue põlvkonna ja lojaalse sõjalise juhtkonna loomine
Kuningas Salman ja kroonprints Mohammad tahtsid vahetada välja sõjaväe vana kaadri veel mitmel teiselgi põhjusel. Esiteks: Salman ja Mohammad ei usalda enam vanu sõjaväejuhte ning vajavad uusi lojaalseid sõjaväejuhte, kes samal ajal oleks uue põlvkonna esindajad. Teiseks: Salman ja Mohammad ilmselt loodavad, et uue põlvkonna sõjaväejuhid tõstavad Saudide armee uuele kvalitatiivsele tasemele, juurutavad uusi meetodeid, tipptehnoloogiaid jne.
Põhjus nr 4: Iraanofoobia ja Lähis-Ida “Külm sõda”
Saudid on Teheraniga juba aastakümneid teravas vastaseisus, mis on tuntud kui Pärsia lahe „külm sõda“ ja Iraani oht on Saudide jaoks tõsine probleem. Kuna Saudid on pikemat aega “külmas sõjas” võimsa Iraaniga, on ar-Riyad väga mures selle pärast ning loodab tõsta oma kaitsevõimet, et suuta seista vastu Iraani mõjuvõimule regioonis. Selle “Külma sõja” viimase ajal rinneteks on olnud Süüria kodusõda, Katari kriis ja Jeemeni kodusõda. Ka see sai üheks põhjuseks miks Saudi Araabia vahetas välja vana sõjalise juhtkonna ja määras uue põlvkonna sõjaväelasi lootes et nemad aitavad kaasa Saudi Araabia relvajõude tõhusamale arengule.
Põhjus nr 5: Jeemeni kampaania ebaõnnestumine
Vanade kindralite vallandamise põhjuseks sai ka see, et Saudide eesmärgid Jeemeni kodusõjas pole täidetud, sest sõjaline kampaania Jeemenis ei ole toonud ar-Riyadile oodatud vilju. Saudi Araabia otsustas sekkuda Jeemeni kodusõtta 2015. a, kuna 2014. a. hõivas riigis võimu Iraani toetusel püsiv šiiitlik houthide sõjaväeline grupeering ja kukutas Saudide poolt toetatud valitsuse. Saudi Araabia ja osa teisi Araabiamaid pidasid seda ebaseaduslikuks riigipöördeks ning kartes Iraani mõju jätkuvat kasvu Jeemenis ja laiemalt Araabia poolsaarel, otsustasid sekkuda Jeemeni siseasjadesse sõjaliselt. Sisuliselt on Saudi Araabia Jeemenis paljuski kaotanud. Püstitatud eesmärke (nt Iraani mõju vähendamine regioonis) ei ole suudetud täita. Peale selle on Jeemeni šiia mässulised suutnud detsembris 2017. a. panna ohtu isegi Saudide al-Yamma kuningliku palee ar-Riyadis, saates sinna Volcano 2-H rakette, mis olid küll peatatud Saudide õhuväe poolt. Kuid see polnud esimene kord kui Houthide relvad olid suutelised tabama Saudide sisemaad. 2017. a. lõpus avaldatud videos toonitas mässuliste liider Abdul-Malik al-Houthi, et Houthide rakettide arsenal ja kaugus on nüüdseks suurenenud ja lisas, et “Jumala tahtel ulatub meie pikk käsi ka teistesse kohtadesse”. See ähvardus oli paljuski adresseeritud Saudide kuningakojale. Olukorra keerukust illustreerib veel üks asjaolu – nimelt alates sellest ajast kui Saudi Araabia ja tema liitlased sekkusid Jeemeni kodusõtta ning astusid Houthide vastu 2015. a., oli tapetud rohkem kui 8750 inimest. Jeemeni kodusõjaga kaasnes ka ulatuslik humanitaarkriis, mille puhkemisele on suuresti kaasa aidanud ka Saudi Araabia võimud. Saudide prestiiž on selle sõjalise sekkumise ja humanitaarkatastroofi tõttu Jeemenis saanud kannatada nii Lähis-Idas endas, kui ka Läänes.
Ja lõpetuseks
Põhjusi, miks kuningas Salman vahetas välja sõjaväe juhid, on teisigi, kuid tasub silmas pidada, et Salman ja ta poja Mohammadi eesmärk seisneb samuti armee reformimises. Lisaks ehitatakse riigis uusi sõjatööstuse tehaseid, suurendatakse kaitsekulutusi, arendatakse uusi tehnoloogiaid ja tehakse kõik, et Saudi Araabia suudaks säilitada regioonis oma mõjusfääri ning tõrjuda tagasi Iraani suurenevat mõju. Saudi Araabia on nõus koostööks ükskõik kellega – peamine on saavutada eesmärke. Ilmselt ka seetõttu otsustati suurendada koostööd Moskvaga relvatööstuse ja relvastuse ostmise vallas. Lisaks on plaanis Saudide riigis rajada üpris varsti AK-103 automaate tootev tehas. Selle tarbeks on ar-Riayd allkirjastanud Moskvaga sõjalis-tehnilise koostöö lepingu 3,5 miljardi dollari ulatuses. Kalašnikovi automaadid pole ainuke relv, mida Saudid Venemaalt ostavad – nt kuulub relvahanke alla ka S-400 õhutõrje raketisüsteem. Kokkuvõttes jääb esialgu muidugi USA Saudide jaoks siiski olulisemaks partneriks ja liitlaseks. Samas võib Moskva rolli tõus regioonis ja koostöö arendamine Kremliga sõjanduse valdkonnas ohustada Saudide suhted Washingtoniga.
Postimees
