Heiki Suurkask
Delfi 2016
Millal esimene islamiusuline Eestis jala maha pani, me ei tea, kuid 9.-11. sajandini oli Kalifaadi hõberaha nii nõutud valuutaks, et see käibis suuremas koguses ka Eestis. Teadaolevalt on Eesti aardeleidudest leitud ligemale 5000 araabia münti, samas kui Bütsantsi münte on leitud vaid 215, väidab väljaanne Eesti koguja.
Niisiis, isegi olulisem kui varjaagide kaubatee Konstantinoopolisse, oli kaubatee Skandinaaviast üle Eesti ja läbi tänase Venemaa islamiusulisse Kesk-Aasiasse ja Pärsiasse. Seda mööda liikus kaupa, on alust ka arvata, et kaupmehi. Raha oli aga vajalik asi, millest Euroopas suur puudus, araabia hõbemündid omasid kindlat väärtust metallis.
Pole küll kindel, kas mõni araabiamaade kaupmees või maadeavastaja ka Eestit läbis, kuid igatahes on Rootsist Birkast leitud araabiakeelse kirjaga sõrmus. Viikingiaegsesse Taani linna Haithabusse (Hedebysse) jõudsid araabia kaupmehed ka ise kohale. Sitsiilia teenistuses olnud Araabia geograaf Muhammad al-Idrisi kirjeldab 12. sajandi keskel ka üsna detailselt Eesti alasid, kuigi vahendajatelt kuulduna.
17. sajandil kulges Schleswig-Holsteini diplomaadi Adam Oleariuse teekond Moskvasse ja sealt kaudu Pärsiasse (tänasesse Iraani) Eesti kaudu, kuid selleks ajaks oli Eestis juba oma islamisuuline kogukond olemas.
Nimelt Vene-Liivi sõjas (1558-1583) saadeti Venemaa teenistuses olnud tatarlaste väeosi Eestit vallutama, osa tatarlastest läks ka Rootsi teenistusse üle ja jäi nähtavasti Eestis paigale, väidetavalt esmalt rannarootslaste sekka. Millest tuleb rahvasuus levinud hüüdnimi peninukid, on siiani pisut ebaselge – võimalik, et täheldati sissetulnute rassilist erinevust, kuigi termin ise tulenevat hoopis tsaari opritšnikute koerapead kujutavas sümboolikast.
- Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa liitmist Vene tsaaririigi koosseisu 1721. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid siia elama.
- 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning Narvast sai kogukonna keskus. Püsiasustuse kinnituseks on muhameedlaste kalmistute asutamine Narvas, Rakveres ja Tallinnas.
- XIX ja XX sajandi vahetusel oli tatarlaste kogukond kasvanud sedavõrd suureks, et usupühade läbiviimiseks pidi üürima suuremaid ruume (Tallinnas näiteks Tuletõrje Ühingu Pritsimaja Viru väljaku ääres). Esimese maailmasõja alguseks elas Tallinnas umbes 2000 tatarlast.
- Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud tsaarivõimu kukutamise ning kodusõja segaduste tõttu kahanes tatarlaste kogukond paarisajaliikmeliseks. Esimene islami kogudus registreeriti ametlikult 1928. aastal Narvas (Narva Muhammedi Kogudus).
- Korjanduste abil osteti Narvas Kiriku tänavale maja, millest kujundati mošee. Narva kogudus oli ka aktiivne tatarlaste rahvusliku identiteedi säilitaja. Teine islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas (Tallinna Muhammedi Usuühing).
- 1940. aastal keelustas nõukogude võim islami koguduste tegevuse. Mõlema koguduse hooned hävisid 1944. aastal sõjatules.
Siselinna kalmistu naabruses paiknes 20. sajandi alguses ka muhameedlaste kalmistu, kuigi tänaseks on see täielikult võsastunud ja hüljatud. Võrdluseks kaardil: katoliiklaste (ehk poolakate) kalmistu Kalevi spordihalli taga on rüüstatud, juutide kunagine kalmistu Magasini tänaval jäänud ehitustöödele jalgu. Luterlaste ja õigeusklike surnuaiad jäänud küll samaks. Härjapea jõge muidugi enam ei ole näha.
Niisiis, on islamit Eestis kogu aeg kandnud edasi tatarlased (ennekõike kunagiste volgabulgaarlaste järeltulijad, aga termin käis ka teiste türgi rahvaste kohta, kes langesid esmalt mongolite, hiljem Venemaa võimu alla), kes rahvana läksid islamiusku üle aastal 889. Kalifaat ju nende alani kunagi ei ulatunud. “Mongolite-tatarlaste” võimu langedes oli Venemaa idapiiril terve rida tatarlaste riike, viimasena neist alistati Krimm18. sajandi lõpus.
Statistikaamet ütleb, et praegu elab Eestis 1981 tatarlast. Neist 1062 elab Tallinnas ja 461 Ida-Virumaal. Ajalooliselt on küll olnud õige ka aserbaidžaanlasi tatarlaste hulka liigitada, aserbaidžaanlasi loeti aga 2011. aasta rahvaloenduses eraldi Eestis 923 inimest. Kasahhe 103, usbekke 116. Araablasi oli Eestis 2011. aastal vaid 45. Türklasi 82. Kuid Eesti Islami Kogudusse kuulub ja islamisusuliseks loeb end praegu Eestis veidi enam kui 1500 inimest.
1990. aastast tegutseb Eestis Eesti Islami Kogudus, koondades ennekõike tatarlasi, aserbaidžaanlasi, kasahhe ja usbekke, kusjuures koos tegutsevad nii sunniidid kui ka šiiidid. Tegemist on igatahes mõõdukamate islamivoolude esindajatega, mis erakordselt suudavad koos tegutseda. 1995. aastal ilmnes küll Eestis lahkuminek šiiitide ja sunniitide vahel, kui eraldi loodi Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus.
Mošeed Eestis küll eraldi hoonena ehitatud ei ole, kuigi mošeeks on siiski põhjust pidada Tallinna lennujaama naabruses asuvat Eesti Islami Keskust. Koguduse peaimaam on Ildar Muhhamedšin – Eestis sündinud ja eesti keelt valdav tatarlane.
Islamiusku Eestis on selgelt mõjutanud ka ümbritseva ühiskonna eelarvamus, mis peab kõiki islamiusulisi terroristideks ja sunnib inimesi oma usutunnistust salgama. Kuid terrorismiohuga Eestis kunagi probleeme pole olnud, kui mitte arvata mõne vabatahtliku minekut Süüria sõtta. Eesti islamiusulised pole ka eraldi jõuna kunagi poliitikasse sekkunud.
Uuemal ajal on moodi läinud üha enam segaabielusid eestlaste ja islamimaailmas elavate inimeste vahel, ehk terve rida eestlasi on otseselt kontaktis ka islami kultuuriga ja meil on tõesti põhjust rääkida islamiusulistest eestlastest – võibolla isegi juba enam kui 500 isikust.
