Urmas Asi ja Vladimir Sazonov
On üldteada, et Ramzan Kadõrov, tema klann ning samuti tema toetajad (st tšetšeenid, kes toetavad Kadõrovi kuritegelikku organisatsiooni) on osa nn “vene maailmast” ja hübriidrelv Putini režiimi käes. Kadõrovist ja tema rollist Venemaal ja Ukraina sõjas uuesti rääkima ei hakka, kirjutasime sellest põhjalikult varasemas artiklis mis ilmus Postimehes 26. juunil 2022.
Vahepeal on ehk nii palju muutunud, et spekuleeritakse lausa Kadõrovist kui järgmisest Venemaa Föderatsiooni võimalikust riigipea kandidaadist või siis ennustatakse talle märkimisväärset tõusu Venemaa hierarhias. Sarnast karjääri on pakutud ka Wagneri eraarmee loonud Putini kokale ja oligarhile Jevgeni Prigožinile. Kui tõenäoliseks seda kõike pidada saab, on teine küsimus. Vaevalt, et praegu valitsevad huvigrupid niisama lihtsalt selliseid avantüüre läbi lasevad. Mis on aga selge, et mida aeg edasi seda selgem on, et Venemaa kriminaalsed kombed ainult süvenevad ja need on ohuallikaks kogu Euroopale. Sõjalise suurriigina on aga käimas läbikukkumine ning seda kompenseeritakse nö. pätikultuuriga, mida püütakse rakendada ka Euroopasse läbi oma võrgustike. Sellistel võrgustikel on kandev roll Kadõrovi Tšetšeenia juhitud kuritegelikel või muudel huvigruppidel. Käesolevas artiklis vaatleme tšetšeenide diasporaad Euroopas, eriti Austrias ja Prantsusmaal, ning kasutame Austriat, Saksamaad ja Prantsusmaad näidetena, et näidata seoseid mõnede tšetšeenide kuritegeliku maailma, Kadõrovi ning Putini vahel.
Me ei väida, et kõik Euroopas elavad tšetšeenid on kriminaalse taustaga või on seotud Kadõrovi või Kremliga, kuid tõenäoliselt on siiski märkimisväärne hulk selliseid tšetšeene. Kui me vaatame suurenenud kuritegude arvu Austrias, Saksamaal ja Prantsusmaal, siis on sageli tšetšeenide diasporaa esindajad need, kes mängivad teatud rolli vägivallakuritegude statistikas (sh kaklused, lepingulised tapmised jne). Neil on sageli tihedad sidemed Tšetšeeniaga ja tšetšeenidega Venemaal.
Mida teevad tšetšeeni kurjategijad ja maffia? Muu hulgas kuulub nende tegevuse alla väljapressimine, lepingulised tapmised, röövimine, pettus, inimeste röövid, rahapesu, vargused, mõrvad, relva- ja narkokaubandus ning samuti sidemed “emamaaga” ehk Venemaaga, kitsamalt Tšetšeenia ja ka Kadõrovi klanniga.
Tšetšeenide “allilm” Saksamaal ja Austrias
Saksamaal on murettekitav tendents seoses tšetšeeni allilma tegevusega. Nimelt: Kuna suurim tšetšeenide diasporaa Euroopas asub just Saksamaal, siis Saksamaal on see ka märkimisväärne julgeolekuoht. Föderaalne rände- ja pagulasamet BAMF (saksa k Bundesamt für Migration und Flüchtlinge) statistiliste andmete kohaselt elab Saksamaal ligikaudu 50.000 Põhja-Kaukaasiast pärit inimesi, kellest ca 80% on tšetšeenid. Tõenäoliselt see arv on veelgi suurem, sest neid saabub pidevalt Saksamaale juurde ja paljud n-ö “pagulased” ei ole võetud arvele ning paljud neist elavad ka illegaalidena. Saksamaal domineerivad tšetšeenide kuritegelikud jõugud väga mitmetes kuritegevuse sfäärides. Neid iseloomustab see et nad tavaliselt tegutsevad äärmiselt julmalt ning toorelt (sh inimeste röövid, piinamised, mõrvamised). Saksa Politsei andmetel kontrollivad tšetšeenide maffia grupeeringuid erinevaid kuritegevusega seotuid valdkondi nagu nt narkokaubandus, vargused, väljapressimine ja nn inkasso alane tegevus. Samuti püüavad nad vahel saada enda kätte salastatud ja konfidentsiaalset teavet kohalikelt õiguskaitseorganitelt. On väidetud et mõned tšetšeeni klannide kontrolli all olevad turvafirmad on isegi vahel saanud tellimuse nt. kaitsta politsei ja eriüksuste hooneid. Kuna mitmed neist on üpris tõenäoliselt seotud ka Kadõrovi klanniga ja ilmselt ka Kremliga, siis see tendents on eriti murettekitav. Seega on olemassuur oht ja Kreml kasutab seda ära oma Lääne vastases hübriidsõjas – nimelt Lääne riikide destabiliseerimise katsetes (nt kuritegevuse kuntslik suurendamine).
Austrias olukord sarnaneb Saksamaale, arvuliselt seal tšetšeene küll vähem, kuid protsentuaalselt on neid ehk isegi rohkem kui Saksmaal. Nt 2017. a seisuga Austrias oli 30.000 tšetšeene ja see arv pidevalt kasvab, seega 30 000 on vaid spekuleeritud ligikaudne arve. See on üks suurimaid tšetšeenide diasporaasid Euroopas. Nagu ka Saksmaal ka Austrias tšetšeenide integratsioon Austria ühiskonda on pehmelt öeldes mitte sujunud ja sellega on olnud ning jääb ka tulevikus mitmed tõsiseid probleeme.
Esiteks: ligi pooled tšetšeeni sisserändajatest saavad jätkuvalt sotsiaaltoetusi (saksa k Mindestsicherung) ning vaid ligi 5 tuhat neist end tööturul registreerinud. Paljude haridustase pole piisav, lisaks on mitmeid radikaliseerunuid ja islamiäärmuslust toetavaid tšetšeene.
Teiseks: Nagu mujalgi Euroopas Austrias elavad tšetšeenid on suletud eluviisiga, peamiselt suhtlevad oma perekonna ja lähedaste sugulastega ning teiste tuttavate tšetšeenidega. See on paljuski tingitud tšetšeeni ühiskonna klannikultuurist ja konservatiivsusest, mida on mõjutanud mh islam, šariaat ja nende kultuur (kombed). Tšetšeenidel on reeglina tugevalt patriarhaalsed perekondlikud suhted. Neil on tavaks kui pere isa sureb siis ta maetakse teatud piirkonda ja tema perekond jääb tavaliselt sinna elama, juhul, muidugi, kui neid ei sunnita lahkuma (nt sõja tõttu). Tšetšeeni perekondades mehed vastutavad täielikult perekonna ülalpidamise eest, naiste kohustuseks on tegeleda kõikide n-ö perekondlike küsimustega naised on sageli perekonnapea – olgu see abikaasa, isa või venna “omand” ja neil on piiratud õigused. Austriast on teada mitmeid juhtumeid kui tšetšeenid on omavahel “klaarinud” asju kasutades tuli- ja külmrelvi. On juhtumeid kus on tapetuid tšetšeene ja ka venelasi, kes ei sobi mingil põhjustel Kadõrovile või Kremlile ja vene poliitilisele eliidile. Selleks on mh. kasutatud ka Kadõrovi “inimesi” tšetšeenide seas kes elavad Euroopas.
Kremli/Kadõrovi oponendid ja jaht nende peale
Tšetšeeniast palgatud palgamõrvarid tapsid ajakirjanik Anna Politkovskaja, endise sõduri Juri Budanovi, kaks tšetšeeni Jamadajevi klanni liiget, Tšetšeenia presidendi endise turvamehe Umar Israilovi ja teisi inimesi, keda praegune tšetšeeni juhtkond võib pidada ebasoovitavaks. Tuntud vene opositsionäärist poliitik Boriss Nemtsovi (1959-2015) mõrvas süüdistatavad on samuti Tšetšeeniast päritolu kriminaalid.
Tšetšeenia surmakomandod tegutsevad mitte ainult Venemaal, vaid ka välismaal, jahtides Kadõrovi vaenlasi – endisi sisside välikomandöre, praeguse tšetšeenia valitsuse poliitilisi vastaseid, avaliku elu tegelasi ja inimõiguste kaitsjaid. Nt sooritas tšetšeeni palgamõrvar mõrvakatse Ramzan Kadõrovi silmapaistva vastase Adam Osmajevi (sünd 1981) vastu, keda 2012 a. süüdistati Putini vastase atentaadi ettevalmistamises. Osmajev osaleb alates 2014 Vene-Ukraina sõjas tšetšeeni vabatahtlikuna Ukraina poolel.
Pakkumine mõrvaks
Nagu Novaja Gazeta ajakirjanik Jelena Milašina ühes oma artiklis kirjutas, töötavad tšetšeeni palgamõrvarid nn “pakkumistega” – kui mitu eraldi palgamõrvarirühma töötavad koos ühe tellimuse kallal ja kogu summa läheb sellele meeskonnale, kes jõuab sihtmärgini 1. Kõik kurjategijate rühmad saavad rahastamist ning neile antakse relvi, laskemoona, lõhkeainet ja varustust, kuid nad tegutsevad täiesti sõltumatult.
Iga rühm, mis koosneb kolmest kuni viiest inimesest, võib jagada taktikalised rollid: kes vastutab valve eest, kes tulistab, kes vastutab põgenemisteede eest jne.
Väidetavasti üks Kadõrovi vastastest on keegi Ramzan Haškanov (on väidetud et ta on palgamõrvar), Tšetšeeniast pärit põgenik, kes on taotlenud endale poliitilist varjupaika Šveitsis. Ta osales Tšetšeenia sõjas ning võitles Venemaa vastu. Venemaa on nõudnud tema väljaandmist, väites, et ta on terrorist, kes vene võimude väitel koolitas enesetaputerroriste. Lisaks sellele andis Haškanovi mõrvale korralduse ka praegune Tšetšeeni juhtkond.
Mansur Vana juhtum:
Imran Alijev tuntud kui Mansur Vana oli tšetšeenia blogija. Tuntud kui Tšetšeenia Vabariigi ja Ramzan Kaõrovi võimude kriitik. 2020 a. jaanuari lõpus leiti ta mõrvatud Prantsusmaal Lille’i linna hotellis Coq Hardi. Prantsuse õiguskaitseorganite sõnul sellel mõrval on selged poliitilise mõrva tunnused. Mitmeid tšetšeenide diasporaa esindajad Euroopas on veendunud et Alijevi mõrv on seotud Zelimkhan Hangoshvili (1979-2019) mõrvaga mis leidis Berliinis pool aastat varem – 2019 a. suvel. On arvatud et Hanagošvili oli mõrvatud FSB poolt ja tegu on tellimismõrvaga millega on seotud Kadõrovi klann ja Venemaa. Saksa poolne uurimine järeldas, et Mansur Vana mõrv oli samuti plaanitud lausa riiklikul tasandil.
Mamihan Umarovi juhtum: Kadõrovi kättemaks
Kaugeltki mitte kõik tšetšeenid on islamistid või kriminaalid või kuidagi seotud Kadõrovi Klanniga ja mitmed ei toeta Putini “vene maailma” nagu nt Mamihan Umarov kes saksa keeles on tuntud kui Martin Beck (7. märts 1977 – 4. juuli 2020) ja kui Anzor Viinist. Anzor Viinist oli tšetšeeni päritolu Austrias tegutsev poliitiline emigrant ja blogija. Umarov oli väga tuntud Austrias Kadõrovi kui Tšetšeenia riigipea tegevuse kritiseerida ja vastane, samuti kritiseeris ta Putini režiimi. Mamihan ehk Anzor sai tuntud just tänu oma kanalile mis oli YouTube’s. Tõenäoliselt just seetõttu oligi ta tapetud 4. juulil 2020 Viinis tšetšeeni päritolu vene agendi poolt. Arguni linnast päris Mamihan kunagi töötas miilitsas uurijana. Kui Kadõrovi klann sai võimule, siis ta rööviti ja viidi politseisse, kus teda peksti ning ka piinati. Pärast seda põgenes Mamihan Austriasse.
Tšetšeenia juhi endine turvamees Israilov Umar oli mõrvatud 2009. a Austrias koos Mamihani venna ja ta kahe õe mehega. Zarema, Anzori lesk, rääkis ühes intervjuus et mees olevat teinud koostööd Austria eriteenistustega ja edastas neile teavet Tšetšeenias toimuvate mõrvade ja julmuste kohta. Siis hakkasid kohalikud tšetšeenid avalikult rääkima, et Anzor on koputaja. „Ma ei saanud tänaval kõndida, oma asju ajada, nad heitsid mulle näkku, öeldes, et teie abikaasa on informaator. Ma kurtsin Anzorile, et mind ahistatakse, et nii ei saa elada. Ta kinnitas mulle, et ühel päeval saate te aru, mida ma teen ja miks“ – rääkis Zarema 24. juulil 2020 intervjuus mis oli antud väljaandele “Kavkaz.Realii”.
Euroopa Moslemite Foorum
Kogu eelnev on täiesti piisav materjal selleks, et oleks avatud Kadõrovi Tšetšeenia kaudu läbiviidav Venemaa agenda Euroopas ja ehk mujalgi. Üheks selliseks Venemaa loodud katusorganisatsioon Euroopas on asutus nimega Euroopa Moslemite Foorum (EMF). Seda juhib Abdul-Vahed Niyazov (Venemaa moslemite avaliku ja poliitilise elu tegelane, Venemaa Islami Kultuurikeskuse president) ning mis kirjade järgi peaks seisma Tatari ja Kaukaasia päritolu kogukondade eest. Niyazovi taust ei jäta palju fantaasiaruumi ja näitab pigem üheselt välja, kelle poolt poolt ta juhitud on. Venemaal võimusoosiv poliitaktivist ja ettevõtja ei ole väljaspool Venemaad asju ajades ilma omade kodust antud ülesanneteta. Asutuse eesmärk ei paista alati eesmärkidega kokku langevat – nt Krimmi tatarlased ilmselgelt ei ole nende prioriteet. Olgu märgitud ka see asjaolu, et selle asutuse nõukogu liige on ka Eesti peaimaam Ildar Muhhamedšin. Lisaks toimus Tallinnas eelmise aasta suvel selle sama EMF-i raames konverents „Balti riikide moslemid – eile, täna, homme“, mis väidetavalt ajastati Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale. Tšetšeenia riiklik telekanal Grozny aga teavitas sellest ka kui Tšetšeenia eelmise juhi Ahmat Kadõrovi 70. sünniaastapäeva auks korraldatud konverentsist. Muhhamedšini intervjuu Kadõrovi plakatite taustal ei jäta ka just kahtlusteks ruumi, et kadõrovlaste huvid on Eestis esindatud. Millisel moel ja kelle poolt täpsemalt, see on õiguskaitseorganite välja selgitada ja vajadusel vastavad meetmed tarvitusele võtta.
Lõpetuseks
Kohalikud huvigruppide seotus väljaspool Eestit asuvate liikumistega, loob selgema konteksti. Sellised sidemed moodustavad rahvusvahelisel taustal alati väga hea võrgustiku poliitiliselt motiveeritud tegevusteks ning see ei pruugi mingi hetk enam piirduda pelgalt tšetšeenidest opositsionääride kõrvaldamisega vaid ka täita laiemat Kremli huvi. Teatavasti on ka Eestisse või Eesti kaudu mujale Euroopas asunud mitmed teravad Venemaalt pärit Kremli kriitikud või muidu oponeerijad. Lisaks veel võimalus kohalikus kogukonnas suuremat mõju võita ja selle kaudu Moskva poliitilist tellimust täita. Euroopa vabad piirid annavad hea võimaluse nii kuritegelikeks kui ka muude mõjutegevuste hargnemiseks. Selle taustal on seda enam ülioluline hoida välispiirid julgestatult ja tõhusalt kontrollitud!
ilmunud Postimees.ee lehel
