Eesti moslemi kogukonnas käärib korralikult. Kuigi islamiusu teema on maailmas pingetest nagunii laetud, siis Eesti moslemid tekitavad neid endale juurde. «Radar» rääkis loo Eesti moslemite juhtide võimuvõitlusest ja mis on selle tagajärjed.

«Peaimaam ei suuda inimestega väga suhelda, ta pole väga suhtlemisaldis inimene,» ütleb Eesti moslem Lembi.

«Kas liider suudab kogukonnas panna ennast kuulama ja olla juht,» nimetab võtmeküsimusena kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp.

«Kui inimesed tahavad valida kellegi teise, siis lahkun rõõmuga,» annab Eesti moslemite peaimaam Ildar Muhhamedšin märku, et ta ei pea tingimata juhtima kui on paremat alternatiivi usujuhi kohale.

Lembi ei vasta ilmselt ühelegi moslemi stereotüübile. Islamiusu võttis ta vastu viis aastat tagasi, kui oli lugenud palju islami kohta ning leidnud, et paljud põhimõtted sobivad talle. Näiteks ka palju poleemikat tekitanud naismoslemite keha kinni katmine.

«Keha varjamine on selle põhimõttega, et siis ei vaadata, et tal on ilusad juuksed, lokid või kenad kurvid. Siis vaatad rohkem, milline on inimene seespoolt,» kirjeldab üht talle meeldivat põhimõtet Lembi.

«Kunagi kui ma hakkasin rohkem islamisse oma nina toppima, siis üks mu väga pikaaegne sõbranna ütles, et ta ei julge minuga enam rääkida, sest ta ei tea, mida mida ta tohib mulle öelda või ei tohi. Ja see tegi nii haiget. Mina olen ju ikka mina,» selgitab Lembi, et usk ei muuda inimest.

Timur Saripov on põlistatarlasest Eesti pensionär. Tema vanemad tulid kahekümnendatel Eestisse. Niisiis on Saripov moslem juba sünnist saati. Saripov on Tallinnas, aadressil Keevise 9  asuva islami keskuse majajuht ja asjaajaja. «See on palvemaja ja kultuurikeskus. Mošeed on tavaliselt minarettidega, neid meil pole,» rääkis Saripov.

Sedasama Keevise tänava keskust on kohalikud moslemid kasutanud parema puudusel mosheena, kus viiakse viis korda päevas läbi palvusi. «Alles hiljuti sai tehtud siin siseremont. Üks araabia vennas värvis seinad ilusaks. Asjad, mis siin on, on toodud annetustena Saudi-Araabiast,» ütleb Saripov.

Üllatuslikult peab peaimaam Muhhamedšin just neid kahte inimest oma põhilisteks rivaalideks. «Seda laimu levitavad Lembi ja Saripov. Need kaks inimest tõepoolest seda teevadki,» ütleb imaam.

Muhhamedšin on sündinud ja kasvanud Eestis. Usuasja käis ta õppimas Saudi-Araabias. Ta on Eesti moslemite peavaimulik 2003. aastast. Kuni 2015. aastani nautis ta rahulikult peaimaami hüvesid. Siis aga tõstis pead kogukonna siseopositsioon ja nad kaebasid peaimaami peale. 2016. aasta novembris esitas keskkriminaalpolitsei talle kahtlustuse koguduse raha omastamises.

Kuigi Keevise tänava keskuses on imaamil oma kabinet, siis selle uks on suurema osa ajast suletud. 2015. aasta kevadel tegi nn siseopositsioon uue, keskust haldava MTÜ, kuhu peaimaami ei kaasatud. Nii kaotas riigi tähtsaim moslem reaalset, käega katsutavat võimu nii inimeste kui kogukonnas liikuva raha üle. Pärast probleemide kuhjumist võttis peaimaam Tallinna linnalt rendile kontoripinnad Narva mnt 38 asuvas hoones. Sinna on planeeritud usbekkide, bashkiiride, kirgiiside ja teiste rahvaste kultuuriseltsid.

Niisiis soovib Muhhamedšin rajada uut keskust, kus hakkaks töötama ja käima talle ustavad inimesed.

 

Allikas: Postimees.ee

 

 

Teised loevad

ORIENTALISTIKA SEMINAR   Kolmapäeval, 19. aprillil 2017, kell 18:15 Ülikooli 18-228   Peeter Espak (TÜ võrdleva usuteaduse vanemteadur) ja Andreas Johandi (TÜ usuteaduse doktorant)

  • Vladimir Sazonov: ISIS - kas Saddam Husseini režiimi produkt?

    Viimasel ajal on palju räägitud põhjustest, miks ISIS tekkis Lähis-Ida maastikule. Põhjusi on nimetatud mitmeid. Nende põhjuste seas võib loetleda kasvõi USA invasiooni Iraaki, Al-Qaeda tegevust Iraagi pinnal, Iraagi sisemisi arenguid ja pingeid (sh etnilisi ja usulisi konflikte), kuid ka mitmeid muid sise- ja välisfaktoreid jne. Nende kõikide tegurite üheks kõige hapumaks viljaks oli ISIS-e teke.  

  • Euroislamist 10 aastat tagasi. Täna veelgi aktuaalsem!

    Islamiuurija Üllar Petersoni aastatetagune hinnang toonasele olukorrale ning ennustused tulevikuks. Kas täna on midagi muutunud ja kas stsenaariumid rakendusid? Toona meile kõrvalise ja kauge teemana tundunu on nüüd iga päevaga aina lähemale tulnud ja enam ei räägi sellest vaid üksikud huvilised vaid see on oluliselt laiema põhjaga diskussioon ühiskonnas. 

  • Eesti peaimaam «Radaris»: Kui inimesed tahavad valida kellegi teise, siis lahkun rõõmuga

    Eesti moslemi kogukonnas käärib korralikult. Kuigi islamiusu teema on maailmas pingetest nagunii laetud, siis Eesti moslemid tekitavad neid endale juurde. «Radar» rääkis loo Eesti moslemite juhtide võimuvõitlusest ja mis on selle tagajärjed.

  • Taanis avati feministlik mošee

    Skandinaavia esimesele naiste juhitud mošeele aluse pannud imaam on pahandanud konservatiive oma vaadetega abielust, kuid leidub ka neid, kelle sõnul ei ole tema projekt siiski piisavalt progressiivne, vahendab The Local.

  • Seksiorjus on islami ametlik traditsioon prohvet Muhammedi eeskujul (ajaloolase kommentaaridega)

    Pildil on rõõmsameelne Walesis (UK) tegutsev imaam Ali Hammuda, kes õpetab muu hulgas ka seda, et islami usk lubab pidada naisi seksiorjadena.

  • Moslemist eesti noormees: šariaat muudaks Eesti elu paremaks

    Eesti Päevaleht kirjutab islamiusku pöördunud eesti noormees ja islami õigusteaduse tudeng Raino Ruus, et islamiusu põhimõtete laiem omaksvõtt Eesti ühiskonnas poleks sugugi tingimata halb.

  • Peeter Espak: Kas islam ja kristlus mahuvad koos Euroopasse ära?

    „Kui Euroopa tsivilisatsioon ei suuda leida üles vahepeal justkui kaduma läinud uhkust enda juurte ja saavutuste vastu, pole lootust, et keegi teine seda tsivilisatsiooni austab ja tõsiselt võtab," kirjutab Tartu ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak Õpetajate Lehes.

  • Moslemite liider tunnistab, et islam ei ole võetav rahureligioonina

    Radikaalne imaam Ranjem Choudary