Eesti Päevaleht kirjutab islamiusku pöördunud eesti noormees ja islami õigusteaduse tudeng Raino Ruus, et islamiusu põhimõtete laiem omaksvõtt Eesti ühiskonnas poleks sugugi tingimata halb.

Ruusi sõnul need, kes püüavad inimesi islamiga hirmutada, maalivad šariaadist võimalikult koleda ja võika pildi, kuid tegelikult kujutab šariaat endast laialdast reeglite kogumikku, mis hõlmab inimeste elu nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.

Ruus toob näiteks alkoholikeelu ja surmanuhtluse, millest oleks Eesti ühiskonnale palju kasu. Samuti toob ta eeskujuks šariaadireeglitel põhineva majanduse.

"Usun, et meil on üksteiselt palju õppida. Kui teeksime seda eelarvamusi kõrvale jättes, saaksime kindlasti muuta elu Eestis meie kõigi jaoks paremaks," kirjutab Raino Ruus.

Möödunud aasta augustis kirjeldas tollal 24-aastane Vastseliinast pärit noormeest väljaandes Eesti Ekspress, kuidas temast 18-aastaselt moslem sai:

"Päris mitu aastat olin praktiseeriv kristlane. Ei olnud otseselt koguduse liige, aga käisin kirikus, lugesin õhtuseid palveid ja piiblit. Koolis ma ei afišeerinud oma usku, seal oli see ikkagi tabuteema, vaadati imelikult. Keskkooli ajal, kui juba moslem olin, rääkisin sellest vabalt ka klassikaaslastega."

Teised loevad

ORIENTALISTIKA SEMINAR   Kolmapäeval, 19. aprillil 2017, kell 18:15 Ülikooli 18-228   Peeter Espak (TÜ võrdleva usuteaduse vanemteadur) ja Andreas Johandi (TÜ usuteaduse doktorant)

  • Vladimir Sazonov: ISIS - kas Saddam Husseini režiimi produkt?

    Viimasel ajal on palju räägitud põhjustest, miks ISIS tekkis Lähis-Ida maastikule. Põhjusi on nimetatud mitmeid. Nende põhjuste seas võib loetleda kasvõi USA invasiooni Iraaki, Al-Qaeda tegevust Iraagi pinnal, Iraagi sisemisi arenguid ja pingeid (sh etnilisi ja usulisi konflikte), kuid ka mitmeid muid sise- ja välisfaktoreid jne. Nende kõikide tegurite üheks kõige hapumaks viljaks oli ISIS-e teke.  

  • Euroislamist 10 aastat tagasi. Täna veelgi aktuaalsem!

    Islamiuurija Üllar Petersoni aastatetagune hinnang toonasele olukorrale ning ennustused tulevikuks. Kas täna on midagi muutunud ja kas stsenaariumid rakendusid? Toona meile kõrvalise ja kauge teemana tundunu on nüüd iga päevaga aina lähemale tulnud ja enam ei räägi sellest vaid üksikud huvilised vaid see on oluliselt laiema põhjaga diskussioon ühiskonnas. 

  • Eesti peaimaam «Radaris»: Kui inimesed tahavad valida kellegi teise, siis lahkun rõõmuga

    Eesti moslemi kogukonnas käärib korralikult. Kuigi islamiusu teema on maailmas pingetest nagunii laetud, siis Eesti moslemid tekitavad neid endale juurde. «Radar» rääkis loo Eesti moslemite juhtide võimuvõitlusest ja mis on selle tagajärjed.

  • Taanis avati feministlik mošee

    Skandinaavia esimesele naiste juhitud mošeele aluse pannud imaam on pahandanud konservatiive oma vaadetega abielust, kuid leidub ka neid, kelle sõnul ei ole tema projekt siiski piisavalt progressiivne, vahendab The Local.

  • Seksiorjus on islami ametlik traditsioon prohvet Muhammedi eeskujul (ajaloolase kommentaaridega)

    Pildil on rõõmsameelne Walesis (UK) tegutsev imaam Ali Hammuda, kes õpetab muu hulgas ka seda, et islami usk lubab pidada naisi seksiorjadena.

  • Moslemist eesti noormees: šariaat muudaks Eesti elu paremaks

    Eesti Päevaleht kirjutab islamiusku pöördunud eesti noormees ja islami õigusteaduse tudeng Raino Ruus, et islamiusu põhimõtete laiem omaksvõtt Eesti ühiskonnas poleks sugugi tingimata halb.

  • Peeter Espak: Kas islam ja kristlus mahuvad koos Euroopasse ära?

    „Kui Euroopa tsivilisatsioon ei suuda leida üles vahepeal justkui kaduma läinud uhkust enda juurte ja saavutuste vastu, pole lootust, et keegi teine seda tsivilisatsiooni austab ja tõsiselt võtab," kirjutab Tartu ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak Õpetajate Lehes.

  • Moslemite liider tunnistab, et islam ei ole võetav rahureligioonina

    Radikaalne imaam Ranjem Choudary