ORIENTALISTIKA SEMINAR

 

Kolmapäeval, 19. aprillil 2017, kell 18:15

Ülikooli 18-228

 

Peeter Espak (TÜ võrdleva usuteaduse vanemteadur) ja Andreas Johandi (TÜ usuteaduse doktorant)

Liibanon: seedrid, sektid ja võimukad naabrid

 

Seminaris tuleb värskete reisimuljete valguses juttu kuulsa Seedrimaa minevikust ja tänapäevast. Iseseisva riigina on Liibanon noorem kui Eesti, ent piirkond on asunud oluliste maa-, mere- ja kaubateede sõlmpunktis juba muinasajast alates.

Pärast muistsete kaananlaste-foiniiklaste linnriikide perioodi on Liibanoni alad kuulunud paljude võimsate impeeriumite koosseisu alates assüürlastest ja lõpetades otomanidega. Kirev ajalugu ja eriilmelised võõrmõjud on pannud aluse tänapäeva Liibanoni riigi väga mitmekesisele religioossele ja etnilisele koestikule.

Praegusel ajal on Liibanon väheseid riike araabia maade hulgas, mis on suutnud säilitada hapra demokraatia, momendil tunduvad kontrolli all olevat ka sektantlikud pinged. Kas saavutatud rahu on pelgalt näiline või jääb kestma pikemaks?

 

Pärast loengut esitlus raamatule Vana Lähis-Ida ajalugu 3500 - 2000 eKr

Teised loevad

ORIENTALISTIKA SEMINAR   Kolmapäeval, 19. aprillil 2017, kell 18:15 Ülikooli 18-228   Peeter Espak (TÜ võrdleva usuteaduse vanemteadur) ja Andreas Johandi (TÜ usuteaduse doktorant)

  • Vladimir Sazonov: ISIS - kas Saddam Husseini režiimi produkt?

    Viimasel ajal on palju räägitud põhjustest, miks ISIS tekkis Lähis-Ida maastikule. Põhjusi on nimetatud mitmeid. Nende põhjuste seas võib loetleda kasvõi USA invasiooni Iraaki, Al-Qaeda tegevust Iraagi pinnal, Iraagi sisemisi arenguid ja pingeid (sh etnilisi ja usulisi konflikte), kuid ka mitmeid muid sise- ja välisfaktoreid jne. Nende kõikide tegurite üheks kõige hapumaks viljaks oli ISIS-e teke.  

  • Euroislamist 10 aastat tagasi. Täna veelgi aktuaalsem!

    Islamiuurija Üllar Petersoni aastatetagune hinnang toonasele olukorrale ning ennustused tulevikuks. Kas täna on midagi muutunud ja kas stsenaariumid rakendusid? Toona meile kõrvalise ja kauge teemana tundunu on nüüd iga päevaga aina lähemale tulnud ja enam ei räägi sellest vaid üksikud huvilised vaid see on oluliselt laiema põhjaga diskussioon ühiskonnas. 

  • Eesti peaimaam «Radaris»: Kui inimesed tahavad valida kellegi teise, siis lahkun rõõmuga

    Eesti moslemi kogukonnas käärib korralikult. Kuigi islamiusu teema on maailmas pingetest nagunii laetud, siis Eesti moslemid tekitavad neid endale juurde. «Radar» rääkis loo Eesti moslemite juhtide võimuvõitlusest ja mis on selle tagajärjed.

  • Taanis avati feministlik mošee

    Skandinaavia esimesele naiste juhitud mošeele aluse pannud imaam on pahandanud konservatiive oma vaadetega abielust, kuid leidub ka neid, kelle sõnul ei ole tema projekt siiski piisavalt progressiivne, vahendab The Local.

  • Seksiorjus on islami ametlik traditsioon prohvet Muhammedi eeskujul (ajaloolase kommentaaridega)

    Pildil on rõõmsameelne Walesis (UK) tegutsev imaam Ali Hammuda, kes õpetab muu hulgas ka seda, et islami usk lubab pidada naisi seksiorjadena.

  • Moslemist eesti noormees: šariaat muudaks Eesti elu paremaks

    Eesti Päevaleht kirjutab islamiusku pöördunud eesti noormees ja islami õigusteaduse tudeng Raino Ruus, et islamiusu põhimõtete laiem omaksvõtt Eesti ühiskonnas poleks sugugi tingimata halb.

  • Peeter Espak: Kas islam ja kristlus mahuvad koos Euroopasse ära?

    „Kui Euroopa tsivilisatsioon ei suuda leida üles vahepeal justkui kaduma läinud uhkust enda juurte ja saavutuste vastu, pole lootust, et keegi teine seda tsivilisatsiooni austab ja tõsiselt võtab," kirjutab Tartu ülikooli usuteaduskonna võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak Õpetajate Lehes.

  • Moslemite liider tunnistab, et islam ei ole võetav rahureligioonina

    Radikaalne imaam Ranjem Choudary